Kas ma tulin Swedbanki praktikale või Disneylandi?

Kas ma tulin Swedbanki praktikale või Disneylandi?

Kirke Metsa 14.05.2018

Tsau! Minu nimi on Kirke, olen Swedbanki värske sotsiaalmeedia praktikant ja siin hakkab igal esmaspäeval ilmuma minu praktikablogi. Toon teieni enda nädala ägedamad sündmused ja tähelepanekud elust enesest ning muidugi jutustan teile, mis selles oranžis pangas ikkagi toimub. Lisaks sellele võtsin üle Swedbanki Instagrami @swedbankeestis, kus tegutsen päevapiltnikuna ning kajastan story`des meie igapäevaelu.

Minu esimene päev ja pilt, taga laiutab käsi tavapäraselt dramaatiline Kristjan

Kes ma üldse olen?

Vanust on mul 23 aastat, olen kalade tähtkujust, pärinen Tartust ning viimased neli aastat olen õppinud Estonian Business Schoolis ettevõtlust ja ärijuhtimist. Selle aja jooksul olen ka seigelnud tööturul, elanud Barcelonas ja üritanud ennast leida. Tunnen end ära Mari Jürjensi laulusõnades „Minu sees on tuhat elu“ – nii on ka minul ja no katsu siis neid elusid hallata.. Ahjaa, kodus on mul kass, kellest ma plaanin siia suve jooksul vähemalt ühe pildi sokutada ja muidugi rääkida ka sellest, kui äge ta on!

Millest selline pealkiri?

Ei, see pole sellepärast, et Disneyland on väidetavalt maailma õnnelikem koht ja nüüd mina soovin selle ümber lükata ja öelda, et see peaks hoopis Swedbank olema. Minu mõte on hoopis selles, et Disneyland on täis atraktsioone, mille seast leiavad kõik endale nii hirmuäratavaid kui ka joovastust pakkuvaid sõite. Pärast esimest nädalat Swedbankis on mul tunne, et sõidud said tehtud mõlemat emotsiooni pakkuvatel karussellidel.

Esimesel päeval, kui ma niigi värisedes kontorisse kõndisin, otsustasid minu tulevased juhendajad Kristel ja Kristjan mu närvid veelgi enam proovile panna ja ma pidin koheselt läbima orienteerumismängu, mida ka filmiti. Hoolimata hirmust, sain ülesannetega hakkama ja tegelikult oli selline vastuvõtt päris äge! Selle video leiate siit postitusest. Võite mulle teada anda, kuidas mul läks, sest mina pole seda ikka veel julgenud vaadata.. Mu esimene päev oli küll pöörane, aga siiski tore ja tundsin, et olen jõudnud kohta, kus mul on hea olla ning minu ümber on ägedad inimesed.

Milline oli minu esimene nädal?

Selle esimese nädala jooksul tegin, nägin ja kogesin palju uut – sain naerda, esimesi tööülesandeid lahendada, ägedatel koosolekutel käia, panga rangete turvasüsteemidega rinda pista, inimeste ja majaga tutvuda, elu esimesel fotosessioonil osaleda ja koguni oma tiimiga koos Eurovisiooni vaadata. See tekitas kohe sooja tunde, et mind kutsuti juba esimesel päeval koos aega veetma ka pärast tööd. Rõõm on näha, et minu uue tiimi näol on tegemist  pigem sõpruskonna kui töökaaslastega. Reedel sain aga tunda esimest langust, sest muutusin ise korraks ebakindlaks oma tegemistes ja ideedes. Õnneks olid kohe abiks töökaaslased, kes tegid mulle väikese inspiratsioonikoolituse, et positiivsust ja usku endasse tagasi tuua.

Sellega aga nädal Swedbankis ei lõppenud, sest laupäeval läksime Ida-Virumaale, et kinkida Eestile 100. sünnipäevaks 2400 puuga tammik. Sama palju on muide ka pangas töötajaid. Koha peal saime kõvasti energiat kulutada, päikest nautida ja Curly Stringsi kontserti kuulata ning hoolimata mullastest kätest või voolavast higist, oli meil ääretult mõnus päev.

 

Puud mullas, meeled rõõmsad

Nüüd aga on kätte jõudnud esmaspäev ja mina ootan suure huviga, mis atraktsioonidele mind see nädal viib. Seni hoia kindlasti silm peal ka Swedbanki Instagramil ja kohtume siin samas blogis juba järgmise esmaspäeval!

Nautige suvist kevadet ja olge mõnusad!

Kirke