Tagasi
Kaspar Roost õpetab pangatöö kõrvalt lastele programmeerimise loogikat

Kaspar Roost õpetab pangatöö kõrvalt lastele programmeerimise loogikat

16.01.2019

„Tule nagu oled“ video üheks osaliseks oli ka Kaspar Roost, kes töötab pangas UX-tiimi juhina. Oma põhitöö kõrvalt on ta loonud ka startup-ettevõtte, mis aitab lastele programmeerimise loogikat õpetada.

Kaspar, kuidas sattusid panka tööle ja kui kaua oled siin töötanud?

Enne Swedbanki töötasin ma hoopis Tallinna Tehnikaülikoolis. Viis aastat tagasi kutsuti mind Swedbanki usability spetsialistiks ning võtsin selle väljakutse vastu eelkõige selleks, et enda mugavustsoonist välja saada. Veel enne esimese aasta lõppu sai minust Balti UI tiimi juht, kuna mu toonane juht lahkus pangast.

Kuuldavasti töötad täna Swedbankis UX-tiimijuhina. Mis imeloom üldse UX on ja mis rolli see pangas mängib?

UX tulebki sõnadest User Experience, ehk eesti keeles kasutajakogemus, mida inimene mõnda toodet või teenust kasutades kogeb. Enne uute teenuste ja toodete loomist on kasulik erinevaid ideid päris kliendi peal katsetada ning aru saada, millised on täpselt kliendi vajadused. See tagab selle, et me suudame pakkuda kliendile seda, mida ta vajab ning meie tehtud töö on kasutajakesksem. UX tiimi üks ülesanne ongi uurida välja, mida klientidel tegelikult vaja on. UX disainer teeb potentsiaalsest lahendusest prototüübi ja testib päris klientide peal. Testimise tulemustest selgub, kas on vaja teha muudatusi prototüüpi ja uuesti testida. Alles seejärel, kui kõik osapooled on rahul ja me hindame kasutamise kogemuse heaks, algab IT-arendus. Sellise koostöö käigus kujunevad välja parimad lahendused kõigi jaoks.

Oled tegelenud pangatöö kõrvalt ka ettevõtlusega ning oled asutanud startupi. Millega see tegeleb ja kuidas tekkis idee sellega tegelema hakata?

Idee sai alguse eksperimentaalsest magistriprogrammist, mille raames pidime igal semestril tegema ühe startupi, virtuaalselt. Üks meie viimaseid ideid oli luua lastele programmeerimise loogikat õpetav mäng, mille eesmärgiks oli lahendada põhikoolis programmeerimist õppivate laste probleem. Nimelt on neil korraga raske õppida programmeerimise loogikat ning programmeerimise süntaksit. Iga pisike kirja- või komaviga, mida nad teevad koodis, võib kogu programmi untsu keerata. Isegi, kui programmeerimise loogika järgi oli kõik õigesti ja mõtlemises nad vigu ei teinud. Seetõttu oligi vajalik välja töötada lihtne mäng lastele, mis õpetaks juba algkoolis programmeerimise loogikat ja programmeerija moodi mõtlemist, ning probleemide lahendamist.

Peamiseks eesmärgiks oli luua eeldus, et programmeerimise õppijad saaksid keskenduda uue keele süntaksi õppimisele ja ei peaks samal ajal kahtlema oma loogikas. See äpp oli küll sihitud peamiselt algkooli lastele, aga tegelikult on sama probleemi ees kõigis vanustes programmeerimise õppijad. Tegemist on hariduslikku eesmärki täitva mänguga, milles ei ole sõnagi teksti ning mida saavad mängida erinevas vanuses lapsed üle kogu maailma, olenemata nende emakeelest või tähestikust. Programmeerimisloogika mängu mängimiseks ei pea tegelikult üldse lugeda oskama.

Mängu arendades rakendasime erinevaid UX metoodikaid ning testisime mängu kümnete kui mitte sadade laste ning ka lapsevanemate peal. Mõni lapsevanem ei jõudnud ära oodata kuni laps magama läheks, et saaks ise mängu edasi mängida. Kuigi seda saavad mängida kõik, siis testid on näidanud, et alla 7-aastased lapsed väga kaugele mängus ei jõua.

Kuidas jaotasid aega, et tegeleda täiskohaga töö kõrvalt ka ettevõtlusega?

Mina püüdsin hoida tööd Swedbankis ja tööd startupis lahus. Pigem tegelesin startupi loomisega just nädalavahetuseti ja nädala sees pingutasin selle nimel, et reedeti pangatöö minuga koju kaasa ei rändaks. Küll aga on Eesti startupi võrgustik üsna aktiivne oma sotsiaalses tegevuses ja see tähendas küllalt palju mängu tutvustamist ja esinemist erinevatel üritustel. Nendel hetkedel tuli tõesti kasuks Swedbanki paindlik töökultuur ja võimalus planeerida töötegemist nii, et ma jõuaks tegutseda mõlemal rindel. Loomulikult oleneb paindlikkus ka sellest, mis ametit keegi pangas peab. Kahjuks ei ole võimalik kõikidel teha tööd kodust või kohvikust, aga õnneks liigume me sinnapoole, et väga paljudel see võimalus juba täna on ning sellest lähtuvalt saab inimene ise oma aega vastavalt vajadustele planeerida.

Milliseid kogemusi pangas oled saanud ära kasutada ettevõtjana ning mis kogemusi ettevõtluses oled saanud ära kasutada pangas töötades?

Swedbank on välja andnud näiteks virtuaalreaalsuse mängu, mille tegemisse kaasati mind just seetõttu, et omasin eelnevat kogemust mängu väljatöötamises. Küll aga, mis puudutab isiklikku arengut, on osutunud väga oluliseks kogemuseks see, et nii pangas kui ka ettevõtluses olen saanud arendada enda suhtlemisoskust, esitlemise ja avaliku esinemise ning samuti ka läbirääkimisoskust. Lisaks on ettevõtluskogemus mind väga tihti viinud välja mugavustsoonist ning uute asjadega tegelemine tuleb kindlasti kasuks ka pangas, sest nii pank ise kui ka kogu finants-keskkond on pidevas muutumises. Nii on võimalik näha uusi vaatenurki, avanevaid ärivõimalusi, lahendada probleeme sujuvamalt ja reageerida muutustele kiiremini.

Mida tähendab sinu jaoks mitmekesisus ja kas see on oluline, et ühel ettevõttel oleks see põhiväärtus?

Ma arvan, et nii suurel ettevõttel nagu Swedbank seda on, peaks tõesti olema mitmekesisus üheks põhiväärtuseks. Seda just seetõttu, et me esindame väga palju erinevaid kliente ja ilma mitmekesisuse väärtustamiseta, ei mõistaks me oma kliente. Mitmekesisus on suur pluss ka tiimides sees, sest kui kõik oleks ühesugused, siis keegi ei kahtleks kunagi milleski ja me kõik teeks samu vigu. Erinevad inimesed vaatavad samale asjale erinevatest vaatenurkadest ning suudavad näha erinevaid riske, aga samuti ka näha potentsiaale ja pakkuda erinevaid lahendusi. Kuna erinevustest võib tulla ka palju tülisid, siis on mitmekesisust toetav töö- ning juhtimiskultuur see, mis tagab, et erinevused toovad rohkem kasu kui kahju.