Näljase jahimehe söök mekib näljase mehe omast paremini

Kui keegi märkas, siis eelmise nädala alguses sai otsa mu teekond … Instagrami päevapiltnikuna. Aga eks iga lõpp ole millegi uue algus ja millegi uuega oleme me tõepoolet lagedale tulnud. Nimelt kuulutasime välja meemikonkursi, mille võitjat ootab karika asemel eriti tuus nutitelefon Samsung Galaxy S9+. Kuna paroolikaart on 90ndate autentimisvahend, siis lubas meie enda loodud meemidega kaasa aidata kirglik üheksakümnendate austaja Raigo, kelle ilmumine ei tohiks kedagi külmaks jätta. Seega, minge tšekkige meie Instagram üle ja jagage enda meemotsioone*!

*Meemotsioon – meemidel põhinev eneseväljendus (Täna hommikul sündinud uudissõna, head kasutamist!)

Raju motivatsioonilaks

Eelmise nädala põnevaim päev oli kindlalt teisipäev, kui sõna otseses mõttes sai terve päeva paljude teiste praktikantidega ninapidi koos olla ja ägedaid asju teha. Päeval osalesime kommunikatsioonikoolitusel, kus räägiti Swedbanki brändist ja kommunikatsioonist laiemalt. Samuti pani mu juhendaja Kristel meid mõtlema sotsiaalmeedia kasutamisega kaasnevate riskide peale ja jagas näpunäiteid, kuidas end kaitsta. Kommunikatsioonikoolituse lõpetasid isikubrändi teemaga aga Sandra Raju ja Liisa Ennuste, keda pole ilmselt vaja süvitsi  tutvustada, sest nemad on teinud enda isikubrändidega väga head tööd. Sandra Raju jagas palju motiveerivaid tarkuseteri, aga mind sütitas just üks kindel soovitus, mis on mulle endalegi viimaste aastate jooksul kõvasti mõtteainet andnud. Nimelt korrutas ta palju, et väga vajalik on olla kinnihaaraja, jahimees, aktivist jne – saate pointist aru küll.

Ma ei istuks täna Swedbankis selle tooli peal, kui ma ei oleks Barcelonas elades aru saanud, et passiivse koopaeluga ei jõua elus just väga kaugele. Muidugi on siiani minu jaoks veider olla pidevalt initsiatiivikas ja vahel ma ei suudagi seda, sest olen olemuselt introvertne inimene. Küll aga arvan ma, et on võimalik õppida olema introvertne ekstravert ja see on kindlasti üks parimaid kingitusi, mida endale teha. Loomulikult ei saa mitte keegi öelda rahulolevale introverdile, et sa pead ennast muutma, sest ega ei pea. Ma pigem tahan jõuda nendeni, kes on mõelnud, et oleks ma vaid nii öelnud või naa teinud, siis äkki oleksin ka selle ägeda võimaluse saanud. Kui sa kunagi tunned, et nüüd tahaksid oma suu lahti teha või astuda korraks välja oma mugavustsoonist, siis TEE SEDA. See ei ole mingi meelakkumine, aga kui lähed jahtima mett otse tarust, siis mekib see igatahes miljon korda paremini kui purgimesi  poeletist.

Õhtu lõpetuseks toimus aga praktikantidega International Dinner, mille käigus saime nautida erinevate riikide rahvustoite, mis olid muide meie endi valmistatud. Öeldakse, et söök liidab inimesi ja nii tõepoolest on. Väga tore oli näha juba tuttavaid praktikante, aga saada juurde ka uusi seltsilisi.

Sellel pole mingit seost Swedbanki ja mu praktikaga

Mul ei ole isiklikku blogi, aga muid toredaid momente tahaks ka kuskil jagada … Nädalavahetusel käisin ma Tartus, sest õel oli pöörane 10 aasta „juubel“ ning teisi südamelähedasi inimesi polnud ka ammu näinud. Kahjuks avastasin, et mu lemmik hiinakas annab nüüd 8 kevadrulli asemel 6 (sama raha eest), aga ma andestan neile, sest maitse oli endiselt tasemel. Muidu oli hea korraks pealinnast põgeneda, sest Tartus on palju rahu ja vaikust, mis aitab alati akusid laadida.

Ma olen siin viimasel ajal mõtisklenud, kuidas kulutada oma aega vähem Youtube’i ja muude ajaraiskajate peale ning ma vist leidsin lahenduse! Tassisin kodust Tallinna süntesaatori, mis on ilmselt pärit eelmisest sajandist, aga asja ajab ära. Siinkohal on paslik mainida, et ma pole kunagi klaverit õppinud ja minu mängimine on klimberdamine, aga vähemalt jäi kass selle saatel magama nii et asi kõige hullem olla ei saa. Luban, et kuskile Taukari kavereid tegema ei hakka (vähemalt lähiajal) ja tegelen oma impromuusika ehk klimberdamisega niisama edasi.

Tasa, terve linn magab

Oled väsinud ja lamad

Autod tööle kiirustavad

Aga sulle tere hommikust

-HVNS

See postitus läheb küll üles õhtul, nagu ikka, aga vähemalt te kõik teate, et ma ärkasin jälle üles kell 5 hommikul ning ütlesin kõigile tere hommikust. Mulle vist meeldib hommikuti kirjutada, sest õhtuti olen ma alati vässu ja tegelen asjadega, mis mu peakest ei kurna ning öösiti ma magan. Ja öelge mulle üks loominguline inimene, kes keset päeva selliste asjadega tegeleb. Ma ootan.

Igatahes, tere hommikust, head õhtut ja mõnusat nädalat kõigile!