Tagasi
Papsiga kodus Swedbanki moodi

Papsiga kodus Swedbanki moodi

Umbes 10% Swedbanki töötajatest viibib lapsehoolduspuhkusel. Nagu Eestis tavaks, on enamik neist naised, kuid aeg-ajalt jääb lapsega koju ka mõni isa. Oma isapuhkuse kogemusest räägib Swedbanki töötaja Raul Isotamm.

Raul on pangas töötanud kaheksa aastat, juhtides erinevaid Balti riikide vahelisi IT arendusprojekte. 2016. aasta novembris, kui perre sündis neljas laps, otsustas ta jääda isapuhkusele. Nüüd, 2018. aasta veebruaris, mil väike Ralf sai ühe aasta ja kuue kuu vanuseks, naasis ta tööle.

Miks otsustasid jääda lapsega koju?

Töö pangas meeldib mulle väga, mul on huvitavad projektid ja toredad kolleegid. Ülikooli ajal ja hiljem teadurina töötades oli aga paindlikkust rohkem, see meeldis mulle ja tekkis mõte, et kunagi tulevikus, nii 40-aastaselt, võiks proovida vähem töötada ja keskenduda teistele asjadele elus. Neljanda lapse sünniks saingi 40 ja mõtlesin, et miks mitte proovida. Soovisin lapsega rohkem aega veeta ja kodus abiks olla. Sobis ka see, et lapse emal oli võimalik töötada paindlikult.

Mida teised inimesed ja näiteks kolleegid ütlesid, kui kuulsid, et lähed lapsehoolduspuhkusele?

Oldi üpris üllatunud, see pole ju Eesti ühiskonnas veel eriti levinud. Samas võib öelda, et nooremad inimesed näevad seda loomulikumana kui vanemad. Ja seda tunnen küll, et ühiskonna suhtumine muutub järjest positiivsemaks. Olen kogenud isegi kerget kadedust – vahet pole kas mehed või naised, paljud sooviksid elus veidi aega maha võtta, tööst puhata ja rohkem aega oma perega veeta.

Milline nägi välja tavaline päev, kui olid pojaga kodus?

Tempokas. Lapsega kodus olemine on ikkagi täiskohaga töö. Minu vanemad lapsed ärkavad seitsmest, et kooli minna ja Ralf ärkab koos nendega. Siis algas ka minu päev ning asusin Ralfiga tegelema. Juba hommikused ettevõtmised võtsid päris palju aega. Käisime mitu korda nädalas Ralfiga ujumas, ka sellele kulus tavaliselt pool päeva. Kui lisada sinna juurde vanemate laste abistamine õppimisega, trennid ja muu koduolme, siis ongi päev õhtus. Seda kõike silmas pidades oleks ideaalne, kui mõlemal vanemal oleks pärast lapse sündi võimalik olla kodus.

Kuidas kirjeldad seda kogemust teistele isadele? Kas soovitad lapsega kodus olemist proovida?

Kindlasti soovitan. See on väga mõnus võimalus olla lapse kõrval, jälgida tema arengut ning vaadata, kuidas ta õpib iga päev midagi uut. Muidu oled päeval tööl ja näed last õhtul vaid paar tundi ja kuuled, mida ta on terve päev teinud. Vahetu koosolemine annab hoopis teistmoodi kogemuse. Lisaks sellele on see võimalus aeg maha võtta, enda sisse vaadata ja end avastada.

Mida ütled teistele panga praegustele ja tulevastele isadele?

Kindlasti proovige seda kogemust, kõik osapooled ainult võidavad! Esialgu võib katsetada ka väikeste ampsudena – võtta kuu või paar kodusolemiseks ja kui meeldib, siis saab seda aega pikendada. See on imeline võimalus oma lapsega koos kasvamiseks.