Kas igal lapsel peab olema oma tuba?

Kristel Peterson 19.10.2017

Kodu remontides või ostes pööravad lapsevanemad erilist tähelepanu lastetoa või mängunurga kujundamisele. Vaatame koos kunstiterapeut Zane Veitnerega, millist isiklikku ruumi on lapsel eri vanuses vaja. 

Imik: oma tuba pole tarvis

Klantsajakirjade lehekülgedelt vaatavad vastu luksuslikud lastetoad, mille disainerid on kujundanud spetsiaalselt vastsündinute jaoks. Olgu need kui ilusad tahes, aga esimesel kolmel eluaastal ei oska mudilane peent disaini hinnata. „Väikelaps tunneb end märksa rahulikumalt, kui ta veedab võimalikult palju aega ema-isa lähedal, mitte üksinda suures toas,” räägib kunstiterapeut Zane Veitnere. Seepärast on parim lahendus, kui lapse voodi seisab vanemate voodi kõrval ning mängunurk asub elutoas või mujal, kus vanemad viibivad suurema osa ajast.

1–3-aastane laps: kõige tähtsam on ohutus

Kui mudilane õpib istuma, roomama, püsti tõusma ja kõndima, on väga oluline hoolitseda tema ohutuse eest, et ta saaks tegeleda tema jaoks selles vanuses kõige tähtsama ülesande – maailma avastamisega. Üksinda nurgas või eraldi toas istudes ei ole võimalik maailma avastada. Selleks on vaja uurida läbi kõik sahtlid ja riiulid, ronida köögilauale, õppida kõiki uksi avama ja sulgema, pugeda prügikasti, varjuda voodi alla jne. Lapsevanemate põhiülesanne on olla sel ajal lähedal, kuid mitte segada. „Ema-isa võiksid laskuda kükakile ja vaadata ümbritsevat maailma lapse silmade kaudu, s.t et lapsele juurdepääsetaval kõrgusel poleks juhtmeid, keemilisi puhastusaineid, õrnu või vastupidi raskeid nõusid, mille laps võib endale peale tõmmata, ega muid ohtlikke esemeid,” annab Zane Veitnere nõu.

3-aastane laps: eraldi lastetuba

Kolmeaastaselt, mil laps magab kogu öö vahepeal ärkamata ning on harjunud ühes kindlas kohas mängima, võib seada sisse lastetoa või äärmisel juhul eraldi mänguala. Kui korteri suurus seda ei võimalda, piisab ka lauast, toolist, raamatu- ja mänguasjariiulist või näiteks telgist. „Eraldi riidekapi ostmisele võiks mõelda neljandast eluaastast, kui laps oskab juba ise riietuda ja tahab ise rõivaid valida. Soovitan hankida kummuti või paigaldada kapi alumistele riiulitele sahtlid, millest ühes on püksid, teises särgid jne. Peate arvestama, et sellises kapis ei valitse kord, sest erinevalt täiskasvanust ei oska laps rõivaid ilusti kokku lapata ega neid hoolikalt riiulitele laduda. Seega võivad vanemad valida rahumeeli mööbli, mis neile meeldib ja mis ei tekita korra loomisel raskusi,” selgitab Veitnere.

Väiksema või suurema korralagedusega puutuvad kokku kõik koolieelikute vanemad. Sellisel juhul võivad tulla kasuks sahtlitega kapid, kuhu saab laialipillatud asjad kiiresti kokku tõsta.

Kuna lapsed istuvad palju põrandal, ei pea sisustama mänguala otseselt nurka, vastupidi – see võib asetseda ka toa keskel vaibal.

Koolilapse tuba või nurgake

Ideaalis peaks laps saama omaette toa kooliikka jõudes. Tegelikkuses ei ole see kahjuks sageli võimalik. Sellisel juhul võib lahendada probleemi loominguliselt ja kompaktselt. Koolilapse hädavajalikud asjad on voodi, riidekapp, kirjutuslaud ning riiulid, kuhu paigutada õpikud ja isiklikud asjad. Kui elamistingimused on väga ahtad, võib otsustada kõik-ühes-variandi, s.t mööbli kasuks, mis koosneb kapist, voodist, riiulitest ja ehk isegi mängulistest elementidest. Ruumi aitavad kokku hoida ka seinariiulid.

Kui koolilapsel ei ole oma tuba, ei ole sellest veel midagi. Laps osaleb pärast kooli tavaliselt huviringides, kohtub sõpradega ja jõuab sageli koju vanematega ühel ajal, misjärel istub kodutöid tegema. Seepärast on märksa tulusam investeerida mitte lastetuppa, vaid mujale, kus pere viibib suurema osa ajast.

„Mina soovitan hankida koju raamatu- või ajakirjariiuli, millele laps pääseb vabalt ligi. Arvan, et seda peaks tähtsustama kodus rohkem kui televiisorit või virtuaalmaailma. Ka lapsevanematel on soovitatav pöörduda sagedamini sellise riiuli ja harvem telefoni poole,” räägib Zane Veitnere.