Tõnu Mertsina, Swedbank

Ettevõtete müügitulu pöördus esimeses kvartalis tõusule

Pärast viis kvartalit kestnud langust pöördus käesoleva aasta esimeses kvartalis mittefinantsettevõtete müügitulu taas tõusule. Müügitulu 5-protsendilisele kasvule aitas kaasa möödunud aasta alguse madal võrdlusbaas ja hinnakasv. Mittefinantsettevõtete toodangu osakaal kogumajanduses on ligi 80% ja lisandväärtuse osakaal 70%. Seega kirjeldavad selle sektori majandustulemused olulist osa Eesti majanduses toimuvas.

Kõige enam aitasid ettevõtete müügitulu kasvule kaasa energiatootmise, hulgi- ja jaekaubanduse, kinnisvaraalase tegevuse ja ITK sektori käibe suurenemine. Energiatootmise käive suurenes tänu kõrgematele hindadele ja suuremale energia tarbimismahule. Energia tarbimismahtu kergitas eelmise aastaga võrreldes külmem talv. Ka madalamal võrdlusbaasil oli tugev mõju. Hulgi- ja jaekaubanduses tuli suurem positiivne efekt just hulgikaubandusest, kuid ka siin aitas kasvule kaasa eelmise aasta alguses toimunud tugev käibelangus, mis viis võrdlusbaasi madalaks. Kinnisvaraalase tegevuse müügitulu on tõstnud suur nõudlus eluaseme järele. ITK sektor on näidanud tugevat kasvu juba pikemat aega ning selle osakaal majanduses suureneb. Ka pandeemia andis sellele sektorile juurde uusi tellimusi.

Kui aga vaadata protsentuaalset kasvu, siis lisaks eelpoolnimetatud tegevusaladele tegid tugevaima kasvu veevarustus ja jäätmekäitlus ning tervishoiusektor, kus käibed suurenesid aastases võrdluses vastavalt lausa 83% ja 52%. Tervishoiukriis on tervishoiuettevõtetele – siinses arvestuses, erasektori tervishoiuettevõtetele, tublisti tööd juurde toonud. Samas on mõlemate tegevusalade osakaal ettevõtete kogukäibest vaid veidi üle 1%.

Liikumispiirangutel jätkuvalt ränk mõju ettevõtetele

Jätkuvalt olid esimeses kvartalis väga tugevas languses majutuse, vee- ja õhutranspordi, kunsti ja meelelahutuse ning toitlustamise müügitulud. Samas oli nende tegevusalade osakaal mittefinantsettevõtete kogukäibes 2019. aastal kokku vaid veidi üle 3% ja käesoleva aasta esimeses kvartalis 1,6%. Pandeemia ja koos sellega liikumispiirangute mõju on nendele tegevusaladele väga ränk olnud. Majutuse müügitulu vähenes esialgsetel andmetel näiteks 61%, veetranspordis 56% ning kunstis ja meelelahutuses 38%.

Pandeemia ja majanduspiirangud mõjutavad otseselt ligi viiendikku Eesti majandust

Meie hinnangul kannatas Eestis kehtestatud piirangute tõttu kas täielikult või osaliselt ligi 15% Eesti majandusest, millele tuleks juurde lisada veel 7% eelmisest aastast üle kanduvat mõju turismisektorile – välisturistide majutusele, transpordile ja reisikorraldajatele. Samas oli ligikaudu kolmveerandile majandusest piirangute mõju kas neutraalne või kaudne – näiteks piirangute all kannatavate ettevõtete tarneahelate kaudu, mille täpset mõju on raske hinnata. Samuti mõjutas laialdane haigestumine COVID-19-sse mitmete selliste ettevõtete tööd, mis piirangute alla ei kuulunud.

Ettevõtete kasumlikkus on langenud 2009. kriisiaasta tasemele

Ettevõtetesektori käive suurenes vaatamata sellele, et töötatud tundide arv vähenes. See tõstis tunnitootlikkuse kasvu 11 protsendini. Viimati nägime nii kiiret tootlikkuse kasvu 2018. aasta viimases kvartalis. Positiivne on ka see, et tööjõukulud jäid mõõduka käibekasvu juures ligikaudu eelmise aasta sama kvartali tasemele, mis vähendas veidi tööjõukulude osakaalu ettevõtete käibes ja aitas kaasa sektori kogukasumi kasvule. Samas, kasumi osakaal käibes jätkas langust ning oli umbes samal tasemel, mida me nägime 2009. kriisiaasta kolmandas kvartalis, kui Eesti majandus suurima languse tegi. Tuleks aga arvestada, et ettevõtete majandusnäitajate kvartaliarvestus on esialgne ja see võib hiljem oluliselt muutuda.

Suuremahulised tarkvarainvesteeringud jätkusid

Ettevõtete majandusnäitajates on vaid investeeringud materiaalsesse põhivarasse – need vähenesid esimeses kvartalis 3%. Samas on sellest välja jäänud investeeringud immateriaalsesse põhivarasse. Teatavasti tegi juba eelmise aasta teisel poolaastal VW oma Eestis asuvasse tütarettevõttesse suuremahulised otseinvesteeringud tarkvara arendusse, mis suurendas järsult teenuste importi. Maksebilansi järgi tegi teenuste import ka käesoleva aasta märtsis väga tugeva kasvu, mis viitab sarnasele suuremahulisele tarkvarainvesteeringule.

Eesti majanduse kasvuväljavaade on paranemas

Eesti tööstus-, ehitus- ja teenuste sektori ettevõtete kindlustunne on teises kvartalis jätkanud paranemist. Kui ehituse ja teenuste kindlustunne on kerkinud kahe aasta taguse tasemeni, siis tööstussektoris on see tõusnud lausa viimase 14 aasta kõrgeimaks. Samuti on paranenud tugevasti tööstussektori toodangu ja ekspordikasvu ning teenustes nõudluse väljavaated. Euroala ja USA ostujuhtide indeksid, mis kirjeldavad majandusaktiivsust, on teises kvartalis paranenud, mis näitab välisnõudluse suurenemist. Eestis ja paljudes teistes riikides leevendatakse majanduspiiranguid. Lisaks peaksid tööstuse tootjahindade, ekspordi- ja impordihindade ja tarbijahindade kiirenenud kasv ettevõtete käibekasvu toetama.

Nii tööstuses, ehituses kui ka teenustes on tööjõupuudus taas üha rohkemate ettevõtete jaoks probleemiks muutumas. Kõige enam tunnetavad seda tööstusettevõtted. Seega peaksid Eesti ettevõtted juba teises kvartalis korralikku käibekasvu näitama. Sellele aitab tehnilisest küljest kaasa ka eelmise aasta teises kvartalis tugeva käibe kukkumisega toimunud võrdlusbaasi langus.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kui jätkate veebilehe sirvimist või vajutate „Jah, nõustun“ ikooni, siis nõustute küpsiste kasutamisega. Teil on võimalik loobuda antud nõusolekust igal ajal, muutes kasutatava seadme seadistusi ja kustutades salvestatud küpsiseid. Tutvuge ka meie meie küpsiste kasutamise eeskirjaga..