Kriis äratas täiskasvanuhariduse unest
Novembris toimunud Täiskasvanuhariduse foorumil heideti pilk tagasi kevadesse, mil nii õppija, koolitaja kui ka tööandja leidis ennast täiesti ootamatust olukorrast. Eriolukorrast tulenevatest raskustest hoolimata oli kriisil ka positiivseid mõjusid – foorumi esinejad leidsid, et kriis äratas mõnes mõttes täiskasvanuhariduse unest.
„Jätkusuutlikkus digiõppes on võtmesõna,“ leidis aasta koolitaja, Terje Paes. „Digiõpet tuleb disainida nii, et see oleks ka päriselt kaasaegne,“ lisas ta. See tähendab, et kriisi ajal mõisteti, et veebipõhine õpe ei pea enam olema vaid jada Powerpointide esitlusi – nüüd mõeldakse ka sellele, kuidas teha õppimine interaktiivsemaks ja kaasavamaks. Samuti sõnas Paes, et praegu on võimalik paremini kaasa haarata koolitustele ka väliseestlasi, erivajadustega inimesi ning neid, kes elavad hajaasustustes.
Raskustest hoolimata tundub uuel õppemeetodil olevat ka õpilastele positiivne mõju – sügisel oli auditooriumis kohal rohkem õpilasi kui varem. „Üliõpilased hakkasid näost näkku õppetööd rohkem väärtustama,“ jagas Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk. Seda ilmselt digiõppe üleküllastuse pärast.
OÜ Mindsweeperi coach ja koolitaja Raimo Ülavere viis kahe kuu jooksul läbi ca 30 webinari, kuid mõistis samuti, et veebiõppest tekib õpilastel kiiresti küllastus. Internetis on inimeste tähelepanuväli palju lühem ning seega pidi otsima uusi lahendusi, millega hoida õpilaste tähelepanu. „See oli tohutult hea õppimisperiood,“ võttis Ülavere kokku.
Suurem koostöö, kiirem infovahetus ning paindlikus olid samuti foorumi läbivateks teemadeks. „Koostööd sellised kujul varem ei ole olnud,“ kirjeldas tööd erialaliitudes Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu tegevjuht Maarika Honkonen. Kui enne võeti üksteist konkurentidena, mida tegelikult siiamaani ollakse, siis kriisi ajal tekkis tugevam koostöö vorm, sest järsku oli tekkinud n-ö ühine vaenlane.
„Inimesed leiavad aja koosolemiseks palju kiiremini kui varem,“ kommenteeris kiiremat infovahetust Teele Saarma, Swedbanki AS Akadeemia juht. Saarma leidis oma kogemusest, et kui enne pidi koosolekuid planeerima pikalt ette, siis nüüd pole veebikõne jaoks aja leidmine probleemiks. Lahendused, mida oleks võinud juba varem digitaalselt teha, võeti nüüd ka lõpuks ette. Näiteks tehakse nüüdseks Swedbankis suur osa uute töötajate koolitamisest efektiivselt veebi teel.
Kuigi kohkumus oli suur ning uute oludega harjumine oli pikk ja raske protsess, andis kriis nii koolitajatele, tööandjatele kui ka õpilastele hindamatu kogemuse ning andsid tõuke ja tahte proovida uusi ja nutikaid lahendusi hariduses.
