Uuring: 93% Eesti gümnaasiuminoortest võivad ise otsustada, millele raha kulutavad

Uuring: 93% Eesti gümnaasiuminoortest võivad ise otsustada, millele raha kulutavad

Gümnaasiuminoored teavad hästi neto-ja brutopalga vahelist seost ja maksimaalse maksuvaba tulu määra ning on oma rahaasjade üle otsustamisel väga iseseisvad ja tunnevad suurt huvi investeerimise ning ettevõtluse vastu, selgus hiljutisest bakalaureusetöö raames läbiviidud uuringust. Uuringu eesmärk oli kaardistada Eesti gümnaasiuminoorte finantsteadmisi- ja hoiakuid.

Rahaasjade kohta saadakse teadmisi vanematelt ja internetist

Enamik noortest saavad rahaasjade kohta teadmisi oma vanematelt või internetist. Kolmandal kohal teadmiste allikatest olid õpetajad. Natukene üle poole (56%) gümnasistidest väitsid, et koolis õpivad nad rahaasjade kohta integreeritud teistesse õppeainetesse ja 42% õpilastest osalevad spetsiifilises õppeaines, kus räägitakse rahast. 21% õpivad rahaga ümber käimist koolivälises ringitegevuses.

Noortele pakub huvi investeerimine ja ettevõtlus

Noortelt uuriti, millised finantsalased teemad neile huvi pakuvad. Kõige huvipakkuvam teema on investeerimine, sellele järgnevad maksud, väärtpaberid ja ettevõtlus. Kõige vähem tuntakse aga huvi erinevate laenude ja eelarvestamise vastu.

graafik huvipakkuvate finantsteemade kohta

Tulevikku silmas pidades tahaks 67% gümnaasiuminoortest proovida ettevõtte juhi ametit. Huvi ettevõtluse vastu näitab ka see, et 57% noortest tahaks rohkem ettevõtluse kohta teada saada.

Teatakse neto-ja brutopalga erinevust

Gümnasistidelt küsiti ka erinevaid finantsteadmisi kontrollivaid küsimusi ning selgus, et Eesti noored teavad väga hästi neto- ja brutopalga vahelist erinevust ja seda, kui suur on maksimaalne maksuvaba tulu määr ühes kuus. Alla poole (41%) noortest oskasid arvutada liitintressi ning  40% teadsid,  et lihtaktsia annab aktsionärile osaluse ettevõttes. Üle poole uuringus osalenud noortest (60%) olid arvamusel, et laenutehingust saab kasu ainult laenuandja ning kolmandik olid teadlikud, et kasusaajateks on nii laenuandja kui ka laenuvõtja.

Graafik gümnaasiuminoorte finantsteadmiste kohta

Finantsteadmistes olid poisid ja tüdrukud võrdsed, seega soolisi erinevusi teadmistes ei esinenud. Klasside võrdluses olid 12. klassi õpilased kõige paremate tulemustega.

Finantsalased hoiakud on positiivsed

Gümnaasiumi noored on oma finantsalaste otsuste tegemisel suures osas iseseisvad ning umbes pooled noortest (51%) seavad endale pikaajalisi rahalisi eesmärke ja üritavad neid saavutada. Oma raha kulutamisel võivad iseseisvalt otsuseid langetada 93% uuringus osalenutest. Samas suuremate summade kulutamisel peavad umbes pooled (48%) vanematelt luba küsima. Samuti selgus, et 53%-le meeldib rahaasjadest rääkida ja 80%-le noortest on rahaasjad aktuaalsed, mis on positiivne näitaja finantsalastes hoiakutes.

Graafik gümnaasiuminoorte finantsalaste hoiakute kohta.

Finantsalastele hoiakutele avaldas suur mõju sugu. Näiteks on poisid kaks korda rohkem valmis investeeringute tegemisel ja säästmisel riske võtma kui tüdrukud. Samuti seavad poisid rohkem pikaajalisi rahalisi eesmärke kui tüdrukud.

Uuringu viisid läbi Estonian Business Schooli tudengid Meelika Müürsepp ja Kreete Uustalu oma bakalaureusetöö raames. Uuringus osales 178 gümnaasiuminoort.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kui jätkate veebilehe sirvimist või vajutate „Jah, nõustun“ ikooni, siis nõustute küpsiste kasutamisega. Teil on võimalik loobuda antud nõusolekust igal ajal, muutes kasutatava seadme seadistusi ja kustutades salvestatud küpsiseid. Tutvuge ka meie meie küpsiste kasutamise eeskirjaga..