5 levinuimat küsimust pensioni kohta

5 levinuimat küsimust pensioni kohta

Kaire Peik 31.03.2020

Koroonaviiruse levik on tekitanud finantsturgudel palju ebakindlust, väärtpaberite hinnad on langenud ja see mõjutab otseselt ka pensionifonde. Paljudel on sellega seoses tekkinud küsimusi ka enda pensioni kohta.

Esmalt tasub rõhutada, et praegune pensionifondide väärtuse langus ei ole tõenäoliselt püsiv. Ajalukku vaadates näeme, et börsilangustele on sageli järgnenud ka kiire tõusu perioodid.

Sellele vaatamata on inimestel täna seoses oma pensioniga põhjendatud küsimused. Aitame leida neile küsimustele vastused.

1. Kuhu on kadunud viimase kuu jooksul suur summa minu pensionirahast?

Pensionifondid tegelevad kogujate raha investeerimisega. Kuna viimase kuu aja jooksul on koroonaviirus vallandanud globaalsetel aktsiaturgudel suured langused, on selle mõjud tunda ka pensionifondides. Rohkem just nendes fondides, kus aktsiate osakaal on suurem.

II sambasse koguja omab pensionifondi osakuid ning osakul on oma hind, mis iga päev muutuda võib. Tänane turgude langus on muutnud pensionifondi osaku hinna odavamaks ning seetõttu on ka pensionfondide rahaline väärtus muutunud väiksemaks. Osakud on aga kõik alles ja neid koguneb tööl käies ning palka saades iga kuu juurde. Kui olukord maailmas stabiliseerub ja finantsturud taas kasvama hakkavad, siis hakkavad ka osakud taas väärtust kasvatama. Täna regulaarselt kogumist jätkata on hea, sest osakud on odavamad ja sama raha eest saab neid rohkem.

2. Ise investeerides oleksin selliste aegade alguses aktsiad maha müünud ja siis kui turud tõusma hakkavad, uuesti ostnud. Miks pensionifondid istuvad ikka aktsiates ja vaatavad rahulikult pealt, kuidas pensionisäästud vähenevad?

Pensioniks kogumine kestab aastakümneid ning seetõttu teevad ka pensionifondid investeerimisotsuseid ennekõike pikaajalises vaates. Fondid, mida juhitakse aktiivselt, saavad investeeringuid muuta kas riskantsemaks või vähemriskantsemaks. Mõlemal juhul seab piirid ette konkreetse fondi investeerimisstrateegia. Strateegias lubatud vahemikus teeb riskantsemate varade (näiteks aktsiate) osakaalu osas otsuse fondijuht oma meeskonnaga. Viimastel aastatel on lisandunud ka passiivselt juhitud ehk indeksitesse investeerivad fondid, mis headel aegadel kasvavad aktiivselt juhitud fondidest kiiremini, ent langusfaasis on nende kukkumine aktiivsete fondide omast seevastu mõnevõrra suurem.
Igale pensionifondile on määratud soovituslik investeerimisperiood ehk mis vanuses kogujale antud fond on sobivaim. Mida pikem on kogumisperiood, seda rohkem võib aktsiaid pensionifondis olla. Pika kogumisperioodi puhul ei tasu ülemäära karta sobiva pensionifondi aktsiate suurt osakaalu, sest kuigi aktsiaid on riskantsemad kui võlakirjad ja aktsiate hind kõigub rohkem, annab aktsiate suurem osakaal fondis ja nende suurem oodatav tootlus võimaluse pensioniks paremini raha kasvatada. Seetõttu jälgivad ka suurema aktsiate osakaaluga fondid pikaajalisi investeerimispõhimõtteid ning ei tee fondi valitsemises praeguses olukorras suuri strateegilisi muudatusi.

3. Kas kaotatud raha ei saa enam kunagi tagasi?

Sinu pensionifondi väärtus on täna madalam kui näiteks kuu või kaks tagasi seetõttu, et globaalne aktsiaturgude langus viimase kuu aja jooksul on pensionifondi osakute hinda vähendanud. Kui turud taastuvad ja hakkavad taas kasvama, hakkab seni kogutud osakute hind taastuma, languse ajal omandatud soodsamad osakud hakkavad kasvama ning nii on võimalus kaotatu tagasi saada ja taas plussi jõuda. Meenutagem siinkohal eelmist majanduskriisi 2008- 2009. aastal, kus kogujad olid samuti mitmed aastad miinuses, enne kui nende kogutu taas oma varasemat väärtust ületama hakkas.

4. Ma olen oma praeguses fondis kuu ajaga palju raha kaotanud, kas on õige aeg pensionifondi vahetada?

Aktsiad aitavad rahal kiiremini kasvada, aga aktsiate hinnad langevad ka kiiremini. Võlakirjad on üldiselt stabiilsemad, ent nende puhul on kasv tagasihoidlik. Kui on soov raha kasvatada ning kogumisperiood pikk, tasub igal juhul eelistada pensionifondi, kus on rohkem aktsiaid.
Täna tundub nii mõnelegi hea mõte valida pensionifond, mis on vähem kukkunud ja osakud sinna vahetada. Ent kas see on hea mõte? Pensionifondide vahetamine toimub aastas kolm korda ja kui teha avaldus märtsi lõpus, siis vahetatakse osakud mai alguses. Järgmine vahetusperiood lõpeb juulis ja osakuid vahetatakse septembris. Fond, mis on rohkem kukkunud, on tõenäoliselt suurema aktsiate osakaaluga fond ning üldreeglina on sellise fondi investeerimispõhimõte, et iga langus pöördub varem või hiljem tõusule.

Vahetades rohkem aktsiatesse investeerivast fondist konservatiivsemasse fondi, kus investeeritakse valdavalt võlakirjadesse või rahasse, tuleb arvestada, et rohkem võlakirjadesse investeeriv fond on praeguseks küll vähem kukkunud, aga selle tõusupotentsiaal on ka oluliselt madalam kui rohkem aktsiatesse investeeriva pensionifondi puhul. Sellise vahetusega kaotatud tootluse tagasi teenimine on väga keeruline, mõnel juhul ehk lausa võimatu, sest sellise liigutusega võtate vastu juba tekkinud miinuse, ent jääte ilma võimalikust tulevasest kasvust. Seega – kui oled pensionifondis, mis sobib Sinu kogumisperioodiga, siis soovitame fondi mitte vahetada.

5. Kas pank on koroonakriisi ajal osa mu pensionisambast endale võtnud, et oma muid probleeme selle rahaga lahendada?

Pensionifondide varad on ülejäänud panga varadest eraldi ning nende investeerimiseks kehtivad väga ranged reeglid. Pensionisamba vähenemine on tulnud sellest, et osakuhind on langenud. Kõik osakud on tegelikult alles ning kui finantsturud taas kosuma hakkavad, hakkab ka vahepeal vähenenud pensionisammas taas ülespoole liikuma.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kui jätkate veebilehe sirvimist või vajutate „Jah, nõustun“ ikooni, siis nõustute küpsiste kasutamisega. Teil on võimalik loobuda antud nõusolekust igal ajal, muutes kasutatava seadme seadistusi ja kustutades salvestatud küpsiseid. Tutvuge ka meie meie küpsiste kasutamise eeskirjaga..