Erinevad pensionisambad täiendavad üksteist

Erinevad pensionisambad täiendavad üksteist

Tõnu Mertsina 30.12.2019

Pensionisüsteemi peamine eesmärk on kindlustada inimestele vanaduspõlveks piisav sissetulek

Eelmise aasta detsembris võttis Riigikogu vastu seaduse, mille eesmärgiks on „muuta pensionid solidaarsemaks, rahvastikutrende arvestavaks ja piisavalt paindlikuks, et inimene saaks teha ise valiku, millal ta soovib pensionile jääda“. Muuhulgas muudeti pensioni esimene sammas alates 2021. aastast 50% tööstaaži- ja 50% sissetulekupõhiseks. Selle tulemusel väheneb tulevikus saadava pensioni sõltuvus töötasust ehk esimesest pensionisambast saadavad pensionid muutuvad pikemas vaates solidaarsemaks. Suurem seos inimese enda panuse ja sissetulekuga peaks aga tuleviku pensionäridel säilima läbi teise samba ja soovijatel ka läbi vabatahtliku kogumispensioni. Teatavasti on pensioni teise samba reformi üheks peamiseks eesmärgiks selle muutmine kõigile vabatahtlikuks. See, kuivõrd plaanitud reform inimeste endi panusele tuleviku pensioni jaoks kaasa aitab, sõltub sellest, kuidas nad kogumispensioni vabatahtlikuks muutudes käituvad.

Rahandusministeeriumi tellitud ja Turu-uuringute AS-i poolt juunis läbiviidud uuringu järgi sooviksid teise pensionisambasse sissemakseid jätkata pärast selle vabatahtlikuks muutmist 49%. Teise sambasse kogumise asemel plaaniks iseseisvalt kogumist jätkata 10% ning 19% lõpetaks pensioni kogumise. Teisest pensionisambast lahkujad oleksid selle uuringu järgi eelkõige kesk- ja vanemaealised, madalama haridus- ja palgatasemega ning mittetöötavad inimesed. Eesti Rahvusringhäälingu tellitud ja samuti, Turu-uuringute AS-i poolt septembris läbiviidud uuring näitas, et 47% vastanutest jätkab teise sambaga, kui see vabatahtlikuks tehakse – sealhulgas 4% lõpetab sissemaksed, kuid raha välja ei võta. 37% võtaks aga raha välja. Ka sellest uuringust selgus, et mida madalam haridus ja väiksem sissetulek, seda vähem ollakse valmis teises pensionisambas jätkama. Samas, seda suurem on soov välja võetud raha ise investeerida või tasuda väljavõetud rahaga erinevaid kohustusi (laene ja võlgasid). Kuidas ülejärgmisel aastal see tegelikult välja näeb, sõltub sellest, milline on siis tarbijate kindlustunne ning avalikkuse kuvand pensioniks säästmise suhtes.

Kogumispensioni reform võib vähendada pensionide osakaalu palga suhtes

Teise pensionisambaga on liitunud umbes 740 000 inimest ehk 56% Eesti elanikkonnast. Selles on raha ligi 4,5 miljardit eurot, kusjuures varade keskmine väärtus inimese kohta on vaid 6000 eurot ning mediaan on 4500 eurot. Seega, keskmiselt on teise sambasse inimese kohta 17 aastaga kogutud veel vähe raha.

Planeeritava pensionireformi plussiks on, et see võimaldab suuremat paindlikkust raha väljavõtmisel pensionieas ja loob maksustiimuli raha hoidmiseks kuni pensionile minekuni, sest pensionieas raha väljavõtmisel tuleb tulumaksu tasuda 10%, kogumisfaasis väljudes aga 20%. Samuti annab reform võimaluse liituda teise sambaga enne 1982. aastat sündinutel, kes seni pole seda veel teinud. Selliseid inimesi on rahandusministeeriumi hinnangul umbes 100 000.

Nii Eesti Panga kui rahandusministeeriumi arvestuste järgi moodustab praeguse pensioniskeemi jätkudes esimese ja teise samba pension ligi 40% keskmisest netopalgast ning teise samba osakaal on vanaduspensionist ligi 30%. Mida suurem on sissetulek, seda suurem on teise pensionisamba osakaal inimese pensionist ning seda suurem on kasu teisest sambast. Seega mõjutab teisest pensionisambast raha väljavõtmine kõrgepalgalisi rohkem kui madalama palgaga inimesi. Samas on madalapalgaliste jaoks täiendav pension väga oluline. Samuti mõjutab tuleviku pensione see, kui kaua on teise sambasse raha kogutud. Mida pikem see periood on, seda rohkem mõjutab raha väljavõtmine ja selle kohene ärakulutamine inimeste pensioni tulevikus.

Reformi järgselt on küll võimalikud erinevad stsenaariumid, kuid kõige tõenäolisem on see, et esimesest ja teisest pensionisambast saadava pensioni suhe keskmisse palka väheneb. Samuti tuleb arvestada, et mida rohkem vähendavad praegu kavandatavad muudatused pensionisäästude kogumist teise pensionisambasse, seda suurem on tulevikus surve suurendada esimesest pensionisambast makstavat pensioni. See võib omakorda tekitada vajaduse tõsta makse, et pensionisüsteemi rohkem raha tuua.

Rahvastiku vananemine ja tööealise elanikkonna vähenemine avaldavad suurt survet esimese pensionisamba finantseerimisele. Statistikaameti prognoosi järgi väheneb eesoleva 20 aastaga 20-65 aasta vanuste inimeste arv Eestis 65 000 inimese võrra. Isegi siis, kui see prognoos on liiga pessimistlik, on trend ikkagi tööealise elanikkonna vähenemise suunas. See aga tähendab, et üha vähem töötajaid peab maksma pensione kasvavale arvule pensioniealistele. Samas on esimene pensionisammas juba praegu puudujäägis. Rahandusministeeriumi andmetel jääb 2020. aastal sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osast puudu 114 miljonit eurot ehk ligikaudu 1% riigieelarve mahust, mis kaetakse riigi muudest tuludest.

Eesti inimesed ei soovi investeerides riskida

See, et osa inimesi eelistavad oma pensionide jaoks iseseisivalt investeerida, on ühest küljest tervitatav. Samas tuleks arvestada, et praegu on Tallinna börsil ligikaudu 70 000 eraisiku kontot, millest on aktiivsed vaid ca 30 000. See on ainult 2% kogu Eesti elanikkonnast ja 3,7% tööealisest elanikkonnast.

Rahandusministeeriumi tellitud uuringu järgi investeerivad vaid 4% eraisikutest aktsiatesse ja 2% läbi investeerimiskonto. Eesti inimestel on üsna suur vastumeelsus investeerides riskida. Seega ei saa selliste numbrite pealt prognoosida eraisikute olulist investeeringute mahu suurenemist. Samuti tuleks arvestada, et näiteks selle aasta Euroopa Tarbijate Maksearuande (European Consumer Payment Report 2019) järgi on Eesti inimeste finantskirjaoskus Euroopa 24 riigi hulgas alles 22. kohal – ühesõnaga, see on suhteliselt halb.

Eesti eraisikute säästmiskäitumist iseloomustab finantsvarade vähene hajutatus. Valdav osa finantsvaradest on paigutatud hoiustesse ning riskantsemate ja pikaajaliselt suurema tulususega finantsvarade (näiteks, aktsiate ja investeerimisfondide) osakaal on väga väike. Teine pensionisammas on paljude inimeste peamine finantsvara. Samas on pensioni teise samba kontojäägid suhteliselt ebaühtlaselt jaotunud – 23% inimestest on säästusid vaid kuni 1000 eurot ning üle 80 % inimestest omavad alla poole teise pensionisamba varast. Eestis on hoiused ligi kaks korda (1,8 korda) suuremad, kui teise pensionisamba varad. Hoiused on aga jaotunud veelgi ebaühtlasemalt, kui teise pensionisamba säästud. Swedbanki andmetel on vanuses 20-63 aastat inimestest 25% kuu lõpuks hoiuseid vaid kuni 100 eurot ning 51% kuni 500 eurot. See aga tähendab, et paljud Eesti majapidamised on majandusšoki korral väga haavatavad. Nii nagu eelpoolnimetatud uuringud ka näitasid, võivad väheste säästudega inimesed suurema tõenäosusega kasutada võimalust teisest sambast oma kogutud raha välja võtta – kui selleks võimalus avaneb -, et sellega oma finantskohustusi vähendada või otse tarbida.

Kogumispensioni reform võib muuta lähiaastate majanduskasvu hüplikumaks

Lühi- ja kesk-pikas vaates sõltub mõju majandusele sellest, kui suur osakaal inimesi raha teisest pensionisambast tegelikult välja võtavad ning kui palju nendest selle otse tarbimisse suunavad. Rahandusministeeriumi tellitud uuringu järgi kavatseb 12% vastanutest pensionifondist vabanevat raha kasutada suuremateks ostudeks. See toob positiivse efekti kaubandusele. Suurem nõudlus imporditud kaupade järele hinnakasvu ilmselt oluliselt ei kiirenda, kuna välismaised tootjad peaksid lihtsalt suutma Eestis tekkinud ajutist nõudluse kasvu rahuldada. Küll aga võib nõudluse kasv kodumaise toodangu (näiteks toiduainete) ja teenuste järele nende hinnakasvu hoogustada. Samas peaks see efekt olema lühiajaline. Mõju kinnisvarasektorile võib avalduda peamiselt läbi selle, kui pensionisambast väljavõetud raha kasutatakse sissemakses uue eluaseme laenu juures. Selle mõju on aga praegu raske hinnata. Mis puudutab iseseisvalt pensioniks investeerijaid, keda oli uuringu põhjal kümnendik, siis nende hulgas plaaniksid seda teha kinnisvarasse investeerimise kaudu vaid 8%.

Teisest pensionisambast raha väljavõtmisega, mille pealt tuleb tasuda tulumaks, kaasneb 2021. aastal riigile oluline maksutulu. See suurendab võimalust poliitiliseks otsuseks erakordselt pensione tõsta. Suuremad pensionid annavad aga tõenäoliselt täiendava panuse tarbimisse.

Suurem eratarbimine kiirendab küll ajutiselt majanduskasvu, kuid see võib hoogustada ka palga- ja tööjõukulude kasvu, mis omakorda halvendaks ekspordi konkurentsivõimet. Peamine kasvutõuge majandusele peaks ilmnema 2021. aastal. Sellele järgneval aastal majanduskasv baasefekti tõttu aga aeglustub, kuid halvemal juhul võib majandus siis ka langusesse minna.

Pensionifondid on viimastel aastatel mänginud olulist roll Eesti majandusse lisakapitali kaasamisel. Eesti majandusse on investeeritud ligi 13% pensionifondide koondportfellist ehk ligikaudu 600 miljonit eurot. Viimase viie aasta jooksul on pensionifondide investeeringutemaht Eesti majandusse olnud suurusjärgus sama suur, kui ettevõtete finantseerimine läbi pangalaenude. Kogumispensionireform vähendab aga pensionifondide investeeringuid Eesti majandusse.

Kokkuvõte

Rahvastiku vananemine ja tööealise elanikkonna vähenemine avaldavad üha suuremat survet esimese pensionisamba finantseerimisele. Seetõttu on mõistlik, kui inimestel on mitu alternatiivi, kuhu ja kuidas oma pensioniks raha säästa. Eesti erinevad pensionisambad täiendavad, mitte ei asenda, üksteist. See, milliseks kujunevad pensionid tulevikus, sõltub paljuski sellest, kuidas inimesed kogumispensioni vabatahtlikuks muutudes käituvad. Kogumispensioni reform võib vähendada pensionide osakaalu palga suhtes. Mida rohkem vähendavad praegu kavandatavad muudatused pensionisäästude kogumist teise pensionisambasse, seda suurem on tulevikus surve suurendada esimesest pensionisambast makstavat pensioni, mis omakorda võib põhjustada maksude tõusu, et pensionisüsteemi rohkem raha tuua. Pensionireformi mõju majandusele avaldub tugevamini tõenäoliselt lühi- ja kesk-pikas vaates ning sõltub sellest, kui suur osakaal inimesi raha teisest sambast tegelikult välja võtavad ning kui palju nendest selle otse tarbimisse suunavad. Tarbimisse suunatud lisaraha tõstab küll vaid ajutiselt majanduskasvu, kuid see võib kiirendada ka palga- ja tööjõukulude kasvu, mis omakorda halvendavad ekspordi konkurentsivõimet. Samuti vähendab kogumispensioni reform pensionifondide investeeringuid Eesti majandusse.

Avaldatud esmakordselt ajakirja “Raamatupidamisuudised” detsembrikuu numbris.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kui jätkate veebilehe sirvimist või vajutate „Jah, nõustun“ ikooni, siis nõustute küpsiste kasutamisega. Teil on võimalik loobuda antud nõusolekust igal ajal, muutes kasutatava seadme seadistusi ja kustutades salvestatud küpsiseid. Tutvuge ka meie meie küpsiste kasutamise eeskirjaga..