Kuhu kadus minu pensioniraha ja mis saab sellest edasi?

Kuhu kadus minu pensioniraha ja mis saab sellest edasi?

Sotsiaalmeedia kihab hetkel hüüatustest stiilis: „minu pensionisammast on röövitud, sealt on kuu ajaga kadunud 80/500/1200 eurot!“. Kuna liiga sageli on pensionikonto üldse ainus suurema positiivse numbriga rida meie inimeste pangaväljavõttel, valmistab raha kadumine loomulikult suurt tuska.

Pensionifondid investeerivad maailma majandusse. Võtame hetke ja mõtleme, mis maailmas toimub. Mida näeme, on enneolematu majanduse seismapanek. Mõned näited: 14 miljonit inimest on mõjutatud ainuüksi Euroopa autotööstuste sulgemisest. Eestis on kinni pea kõik restoranid ning hädas neile toorainet tarninud väiketootjad. On ilmne, et selline seiskumine toob muu hulgas kaasa finantsturgude kukkumise ja pensionisumma vähenemise.

Börsi langustele on järgnenud kiire tõusu perioodid

Tähtis on, mis saab edasi. Ajalukku vaadates näeme, et börsilangustele on järgnenud ka kiire tõusu perioodid. Kõlabki juba hääli, et praegu on tegu aktsiate odavmüügi perioodiga ja on aeg ostma asuda. Tõsi on see, et keegi ei tea täie kindlusega, mis juhtub lähemate kuude jooksul. Investorite ennustused majandusele tekkinud kahju kohta võivad olla nii ala- kui ülehinnatud. Seega võivad hinnad veel langeda, aga ka asuda tõusma.

On kaks faktorit, mis lubavad ennustada kasvu pikemas perspektiivis. Esimene on see, et valitsused ja keskpangad teevad kõik endast sõltuva hoidmaks kriisi mõju ajutisena ja proovivad majanduse uuesti kiiresti käima saada. See tähendab ka raha juurde trükkimist, mis ühtlasi kergitab aktsiate hindu. Teine faktor on üldinimlik. Inimesed ja ettevõtjad on leidlikud ja kohanevad uute oludega. Juba näeme taibukaid uusi formaate, nagu otseülekandega kodukontserdid. Inimestena soovime kasvu ja seepärast ka saavutame selle. Muidugi ei pruugi see juhtuda kiirelt.

Maailm taastub

Kindlasti saab kriisist tõusev majandus olema teistsugune. Kui leida praegusest olukorrast midagi positiivset, on see massiivne kaugtöö- ja digivõimaluste avastamine ja kasutusele võtmine. Vastukaaluks leidub aga ärisuundi, mis on saanud pihta nii valusalt, et ei pruugi enam üldse taastuda. Ei tohi unustada, et juba enne koroonakriisi oli maailm kriisis: kliimakriisis. Mõlemad nõuavad meilt küllalt sarnaseid lahendusi: vähem reisimist, efektiivsemat ja kiiremat koostööd. On alust loota ja arvata, et praeguse restardi järgselt taastub maailm ka keskkonnale sõbralikumana ja jätkusuutlikumana.

Sellises valguses vaadatuna omandab pensionisambas tekkinud miinus ehk teise tähenduse, kui pension ikka üldse on miinuses – praeguseks pikemalt kui  10 aastat kogunud inimesed näevad isegi täna tõenäoliselt pensionireal plussi. Keskendume praegu sellele, kuidas täna ja homme ennast ja teisi hoida. Ning mõtleme läbi, mida kavalat saab praegusest kodutöö režiimist kaasa võtta Eesti majandusele uue hoo andmiseks. Küll siis see pension ka rõõmu valmistama hakkab.

Praktilised näpunäited hoolsale pensionikogujale, täna

  1. Praegu on käes märtsi lõpp. Veebruari teisest poolest on turud ja pensionifondide väärtused langenud, peamiselt aktsiatesse investeerivatel fondidel (nagu K100, K1990–1999) üle 20%. Konservatiivsete, võlakirjadesse investeerivate fondide (nagu K10) seis on püsinud pea muutumatu. See on turu väga järsu languse käigus ootuspärane tulemus.
  2. Kui turud taastuvad, kasvavad aktsiatesse investeerivad fondid (nagu K100, K1990–1999) koos turgudega. Ja võlakirjadesse investeerivad fondid (nagu K10) jäävad jätkuvalt samale tasemele.
  3. Praegu riskantsema fondi vähemriskantsema vastu vahetav investor saaks seega osa turgude langusest (sest riskantsemas fondis juba tekkinud miinus enam kuhugi ei kaoks), aga ei saaks osa turgude tõusust (sest vähemriskantne fond sedavõrd kiiresti ei kasva). Meie õppetund eelmisest majanduskriisist oli, et me ei selgitanud tookord oma klientidele piisavalt, milline on vähemriskantsesse fondi kolimise pikaajaline mõju siis, kui aktsiaturgudel on oluline hinnalangus juba toimunud. Paljud, kes tookord vahetasid, jäid vähem riskantsesse fondi liiga kauaks ning jäid nii ilma aktsiaturgude kasvust. Vähemriskantsema fondi peale tasub hakata mõtlema üksnes siis, kui aktsiaturgudel toimuv langus või kõikumine hakkab häirima rahulikku und.
  4. Oluline on tähele panna, et Eesti pensionisüsteemis on 31. märts taas pensioniosakute ühest fondist teise liigutamise avalduste vastuvõtmise lõppkuupäev, kuid osakute reaalne liigutamine toimub alles 4. mail. Seega lühiajalises vaates ei kaitseks vähem riskantsemasse fondi liikumine näiteks järgmise nädala aktsiaturgude languse vastu, kui see peaks aset leidma.
  5. Teadmiseks, järgmine selline vahetusperiood lõppeb 31. juulil (osakute liigutamine 1. septembril) ning sellest järgmine vahetusperiood lõppeb 30. novembril (osakute liigutamine jaanuari alguses).
  6. Sellised aeglased vahetusvõimalused on loodud spetsiaalselt selleks, et inimesed ei prooviks turukõikumiste käigus oma varasid liigutada. Kogemused näitavad, et selliste liigutamistega (riskantsest vähem riskantsesse fondi) on väga lihtne võtta vastu juba tekkinud miinus, ent jääda ilma võimalikust tulevasest kasvust.
  7. Meie Swedbankis soovitame kindlalt jätkata enda vanusele sobivas pensionifondis. See võtab arvesse pensioniinvesteeringu pikkust ning annab võimaluse teenida turgude pikaajaliselt kasvult ja muuta investeeringud konservatiivsemaks järk-järgult vanuse kasvades.
  8. Pensionikogujat aitab ka see, et pensioniinvesteeringuid tehakse regulaarselt, igal kuul. Nii ostab pensionikoguja varasid nii kallimate kui odavamate hindadega.
  9. Seetõttu on eriti kahetsusväärsed mõtted pensionimaksete peatamisest, mida valitsus on kaalumas. See takistab soodsamate hindadega varade ostu ja osasaamist turgude võimalikust taastumisperioodist ning jätab kindlalt jälje pensionifondide pika perioodi tootlusele.
  10. Kuna II sambasse ise makseid juurde teha ei saa, soovitame kaaluda regulaarsete maksete tegemist III sambasse või muusse investeerimisfondi.

 

Fondiosaku väärtus võib ajas nii kasvada kui ka kahaneda. Fondi eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet fondi järgmiste perioodide tootluse kohta. Swedbanki pensionifondide fondivalitseja on Swedbank Investeerimisfondid AS. Tutvu fondide prospektide ja põhiteabega aadressil www.swedbank.ee/fondid või lähimas Swedbanki esinduses. Lisainfo saamiseks pöördu Swedbanki investeerimistoe poole telefonil 613 1606 või e-posti aadressil investeerimistugi[at]swedbank.ee.

Vaata lisaks

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kui jätkate veebilehe sirvimist või vajutate „Jah, nõustun“ ikooni, siis nõustute küpsiste kasutamisega. Teil on võimalik loobuda antud nõusolekust igal ajal, muutes kasutatava seadme seadistusi ja kustutades salvestatud küpsiseid. Tutvuge ka meie meie küpsiste kasutamise eeskirjaga..