Kuidas kindlustada endale väärikas pensionipõlv?

Kuidas kindlustada endale väärikas pensionipõlv?

Kati Voomets 08.08.2019

Tead kindlasti, et pensioniks kogumine on vajalik. Oled ilmselt teadlik ka sellest, et hinnanguliselt moodustavad riiklik pension (I sammas) ja kohustuslik kogumispension (II sammas) kokku kõigest 40% Sinu pensionieelsest sissetulekust. Ometi ei ole enamik meist hakanud pensioniks täiendavalt koguma ja ka sõna „pension“ tekitab paljudes negatiivseid emotsioone. Miks see nii on ja mida teha selleks, et kindlustada endale väärikas vanaduspõlv?

Quo vadis, pensionisüsteem?

Pensionidebatt keerleb viimasel ajal ümber detailide, mis jäävad tavainimesele tihti kaugeks ja arusaamatuks. Lihtsalt öeldes seisneb probleem selles, et meie pensionisüsteem on üles ehitatud eeldusel, et iive on positiivne ja tänaste pensionäride pension tuleb töötajate tasutud maksudest. Paraku näitab töötajate ja pensionäride suhte prognoos, et kui viimasel 20 aastal on olnud ühe pensionäri kohta keskmiselt 2 töötajat, siis aastaks 2060 langeb see alla 1,3. Probleemi süvendab veelgi inimeste järjest pikenev eluiga, mis tähendab, et pikeneb ka pensioniloleku aeg.

Kui selline prognoos realiseerub, toob see kaasa pensionide vähenemise ning keskmine vanaduspensioni suurus võib langeda alla 300 euro.

Probleem on usalduse puudumine

On selge, et praegusel pensionisüsteemil on ees mitu väljakutset ning nendega ka tegeletakse. Tegelikult on üks suurimaid väljakutseid hoopis see, et inimesed ei usalda pensionisüsteeme, nagu toonitas ka hiljutine OECD pensioniraport. Selle üks põhjus on kindlasti inimeste madal teadlikkus ehk vähene arusaam pensionisüsteemi toimimisest ning sellest tulenevad ka ebarealistlikud ootused pensioni suuruse osas.

Praegune pensionisüsteem koosneb kolmest osast: I sammas ehk riiklik pension, II sammas ehk kohustuslik kogumispension ja III sammas ehk täiendav kogumispension. Teine sammas loodi eesmärgiga maandada demograafilisi riske ja täiendada esimest sammast. Paraku võrdlevad inimesed seda täiendavate pensioniskeemidega (nt tööandja pension) ning seetõttu loodetakse teisest sambast suuremat tulu. Oleks palju arusaadavam, kui sambad oleksid selgemalt eristatud hoopis sissemakse tegija (riik, töötaja või tööandja) järgi. Nii tekiks parem ülevaade ka sellest, kust jookseb piir kollektiivse ja individuaalse vastutuse vahel.

Sõnal „pension“ on negatiivne konnotatsioon

Hollandi pensionifondi ABP tehtud neurouuring näitas, et sõna „pension“ tekitab inimeste ajudes negatiivseid konnotatsioone ehk tundmuslikke lisatähendusi. Isegi sõnad „telliskivi“, „rohumaa“ ja „paber“ tekitavad meie alateadvuses rohkem positiivseid emotsioone kui pension. Kui emotsioon on negatiivne, ei kipu me ka tegutsema. Pensionist rääkides võiks viidata seega rohkem pikaajalisele kogumisele, raha kõrvale panemisele või tulevikku investeerimisele.

Kuidas ületada vastuolu oleviku- ja tuleviku-mina vahel?

Käitumisökonomistide uuringute järgi on inimestel raskusi pikaajaliste plaanide tegemisega. Ka pension on paljude jaoks kauge tulevik ning säästmise asemel eelistame saada kohe käegakatsutavat tulu ja naudinguid. Samuti on leitud, et me ei suuda end eakana ette kujutada ja seetõttu ei ole meil motivatsiooni oma tuleviku-mina heaolu nimel praegu millestki loobuda. Lisaks on pensioniiga seotud pigem negatiivsete emotsioonidega. Vanaduspõlv assotsieerub meile haiguste, üksilduse ja rahalise kitsikusega.

USA psühholoog Hal E. Hershfield leidis oma teadusuuringus, et kui näeme pilti, kus on meid kujutatud eakana, siis hakkame suurema tõenäosusega mõtlema oma vanaduspõlvele ja pensionile. Seega alusta sellest, et proovi end ette kujutada näiteks 75-aastasena. Mõtle, milline oleks Sinu igapäevaelu? Mida tahaksid teha, kus elada ja millest unistada?

Kollektiivne vs. individuaalne vastutus

Seoses elanikkonna vananemise ja tööealise elanikkonna vähenemisega on pensionipõlve rahaline kindlustamine tulevikus üha enam inimeste endi kohustus. Igaühel peaks olema nägemus ja tegevusplaan, kuidas pensionile jäädes majanduslikult toime tulla. Oluline on võtta endale rohkem individuaalset vastutust ja mitte seada ebarealistlikke ootusi sellele, kui suure osa tagab pensionipõlves äraelamisel riik.

 

Tule Paidesse Arvamusfestivalile ja mõtiskleme koos, kuidas elada ilma pensionita, milliseid alternatiive on praegusele süsteemile ja kuidas tagada endale väärikas pensionipõlv!

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kui jätkate veebilehe sirvimist või vajutate „Jah, nõustun“ ikooni, siis nõustute küpsiste kasutamisega. Teil on võimalik loobuda antud nõusolekust igal ajal, muutes kasutatava seadme seadistusi ja kustutades salvestatud küpsiseid. Tutvuge ka meie meie küpsiste kasutamise eeskirjaga..