Uuring: Eesti elanike teadlikkus plaanitavast pensionireformist on vähene

Uuring: Eesti elanike teadlikkus plaanitavast pensionireformist on vähene

Kati Voomets 07.01.2020

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse läbiviidud uuringust selgus, et ligi pooled vastanutest ei teadnud õiget vastust küsimusele, millal teisest kogumissambast väljudes saab sellega taas liituda. Õiget vastust, et alles kümne aasta pärast, teadis vaid 20% vastanutest. Kõige sagedasem valearvamus on, et uuesti liituda saab igal hetkel.

Kõige suurem on teadlikkus teisest sambast väljavõetava raha pealt tasutava tulumaksu osas (60%), järgnevalt ollakse kursis, et kogumist saab jätkata iseseisvalt investeerimiskonto kaudu (54%). Sissemaksete peatamise võimalusest teab 38% vastanutest, väljavõetava summa mõjust aastasele tulubaasile ja sellega seonduvalt kasvavast tulumaksust on teadlik 36% ning uuest liitumisvõimalusest süsteemiga mitteliitunute jaoks vaid 29% vastanutest.

infograafik teadlikkus pensionireformist

Tulemustest paistab silma suur vastamata jätnute osakaal kõigi väidete puhul, mis annab tunnistust vähesest teadlikkusest. Väheseid teadmisi pensionireformi eelnõust näitab ka asjaolu, et kontrollküsimuseks esitatud valeväidet raha osalise väljavõtmise kohta pidas õigeks väga suur osa vastanutest ning korrektset vastust teadis vaid 19%.

Teadlikkus plaanitavatest ümberkorraldustest on vähene ja seda eriti majanduslikult kergemini haavatavate sihtgruppide seas. Suurem on teadlikkus kõrgharidusega, kõrgema ametipositsiooniga ja suurema sissetulekuga inimeste seas. Kõige vähem teavad reformist noored vanuses 18–24.

Käitumine peale pensionireformi

35% elanikest soovib kogumist teises sambas jätkata, 20% vastanutest soovib kogumissambast väljuda ning 7% soovib loodava investeerimiskonto kaudu ise kogumist jätkata. 35% elanikest pole veel otsustanud, mida nad teevad pärast pensionireformi jõustumist, sest nende hinnangul ei ole infot piisavalt.

Käitumine peale pensionireformi infograafik

Süsteemist väljujate seas on naistest enam mehi, vanuserühma 35-44a esindajaid, eestlastest enam mitte-eestlasi ning kõige enam alg- või põhiharidusega inimesi. Keskmisest harvem väljuvad kõrgharidusega inimesed (15%). Tippspetsialistide seas on keskmisest enam kogumise jätkajaid (49%). Süsteemist väljujaid on keskmisest vähem sissetulekurühmas 1300-1600 eurot (väljub 11%).

Plaanid väljavõetava rahaga

Vastajatelt, kes tõenäoliselt väljuvad II sambast, küsiti nende plaanide kohta väljavõetava rahaga. Valida võis mitu vastusevarianti. Vabanev raha soovitakse kõige sagedamini investeerida kinnisvarasse või kanda kogumis- või arvelduskontole. Keskmisest oluliselt populaarsem oli plaan investeerida kinnisvarasse vanuserühmas 24–34 eluaastat. Veerand vastanutest maksaks vabanenud rahast tagasi laenu või võla ning ligikaudu samapalju kulutaks selle ostudeks või reisimiseks.

infograafik Plaanid väljavõetava rahaga

Senised kogemused investeerimisel

Uuringu tulemus näitab, et elanikest, kes soovivad edaspidi iseseisvalt investeerida, omab piisavalt kogemusi vaid 12%. Vähesel määral omab kogemusi 25% ning ainult oma teadmistele saab toetuda 43%. Lisaks on siin elanikke, kes ei oma ei varasemaid teadmisi ega kogemusi – neid on vastajatest 18%.

Pensionipõlve kindlustamine

Uuringus osalenutest ligi pooled soovivad oma pensionipõlve kindlustamiseks jätkata töötamist ka pensioniealisena. Teisele pensionisambale loodab 30% ning pea samapalju on ka säästudele ja hoiustele lootjaid. Laste toetusele pensionipõlves loodab vaid 17% vastanutest.

infograafik Pensionipõlve kindlustamine

Eri vanuses vastajate plaanid on üsna erinevad. Nii soovivad 55-65-aastased peamiselt jätkata töötamist ning teisena on neile oluline I samba pension. Noorim rühm aga loodab koguda sääste, samuti jätkata töötamist, üürida välja kinnisvara, kasutada II samba pensioni ning olulisel määral loodavad nad ka dividendidele ja ettevõtlustulule. Kõrgharidusega inimestele on teistest märksa olulisemad dividendid investeeringutelt, kinnisvara üüritulu ja II pensionisammas.

Teise sambaga seotud hirmud

Küsitlusest selgus, et elanike suurim hirm seoses teise sambaga on see, et inflatsioon sööb raha ära ja raha koguneb liiga vähe, et sellest tulevikus abi oleks.

Väikest tootlust ja inflatsiooni mõju kardavad teistest enam kõige nooremad inimesed, kõige vähem aga vanim vanuserühm. Inimesed vanuses 35-54a. arvavad teistest sagedamini, et raha koguneb sambasse liialt vähe. Esimese pensionisamba muutumisest II samba olemasoluga seoses on kõige enam häiritud kõige vanem vanuserühm. Mitte-eestlased kardavad seoses teise sambaga sagedamini kaasnevaid kõrgeid haldustasusid (21% vs. 8% eestlastest).

 

Pensioniuuringu viis Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel läbi Turu-uuringute AS möödunud aasta novembrist detsembrini. Uuringus osales 740 inimest vanuses 18–65 eluaastat.

 

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kui jätkate veebilehe sirvimist või vajutate „Jah, nõustun“ ikooni, siis nõustute küpsiste kasutamisega. Teil on võimalik loobuda antud nõusolekust igal ajal, muutes kasutatava seadme seadistusi ja kustutades salvestatud küpsiseid. Tutvuge ka meie meie küpsiste kasutamise eeskirjaga..