Eksperdid: kaasake lapsed pere rahaasjadesse

Kati Voomets 29.08.2017

Rahaasjade Teabekeskus korraldas ekspertidega vestlusringi, kus arutleti hiljuti ilmunud uuringu valguses mõistliku taskuraha süsteemi üle. Koos diskuteeriti, kas heade hinnete või toa koristamise eest peaks lastele raha andma. Lisaks anti praktilist nõu, kuidas lastele igapäevast rahakasutust õpetada.

Psühholoog Anu Pärn: „Laste kaasamine pere rahaasjadesse on väga oluline“

Eelkooliealisi lapsi võib juba kaasata väikestesse igapäevastesse otsustesse. Näiteks võiks laps valida, kas ta tahab poes ühe euro eest osta jäätist või kommi. Lisaks tõi Pärn välja isikliku eeskuju olulisuse ja lisas, et laste oskamatus rahaga ümber käia on tihti seotud lapsevanemate endi ebaratsionaalsete tarbimisharjumustega. „Iga kord, kui näitame näpuga lapse peale, siis kolm sõrme näitab meie enda peale,” lisas Pärn.

Finantskirjaoskuse lektor Ljudmilla Eljaste: Rahatarkuse jagamise märksõnaks on kaasamine”

Eljaste arvates peaks rahatarkuse jagamisel märksõnaks olema pigem kaasamine kui õpetamine. Ta sõnas, et oluline on koos lapsega arutada ka pere pikemaajalisi eesmärke. Näiteks võiks läbi rääkida, kui palju kulub raha puhkusereisile ning kuidas ja kui kaua tuleb selleks raha koguda. Nii tekib lastel arusaam, et millegi suurema jaoks on vaja pikemalt raha koguda.

Eesti majandus- ja ettevõtlusõpetajate seltsi juhatuse liige Elbe Metsasalu: „Igapäevased kodused tegevused õpetavad“

Metsalu tõi välja, et lapsi tuleb võimalikult palju kaasata igapäevastesse kodustesse tegevustesse. „Kust me näeme, kas kulutame elektrit palju või vähe; kust tuleb tuppa soe; kui palju kasutame vett – nende lihtsate asjade kaudu saab õpetada ka raha väärtust,” ütles Metsasalu. Naise sõnul on taskuraha andmise puhul oluline sõlmida lapsega kokkulepe, milliseid kulutusi peaks ta oma eelarvest katma ja millised kulutused tasutakse pere ühisest rahakotist.

Käsitöö ja kodunduse õpetaja Kristi Teder: „Praktiline ülesanne õpetab ökonoomset majandamist“

Kristi tõi praktikast näite, kuidas tema seob kodunduse tunni rahaga. „Toidu valmistamine meeldib lastele. Annan lastele ülesande valida rahvusköök ning teatud eelarve piires peavad nad valmistama eel- ja põhiroa ning magustoidu. See õpetab lapsi tegema poes säästlikke valikuid ja kombineerima erinevaid toiduaineid“, selgitas Teder. Ta lisas, et selline praktiline ülesanne õpetab ökonoomset majandamist ja seda võiks ka kodudes proovida.

Anu Pärn: „Ebamõistliku kulutamise taga võib peituda suurem probleem“

Teabekeskuse uuringust selgus, et kuni 15. eluaastani kulutavad lapsed taskuraha põhiliselt snäkkidele, maiustustele ja mänguasjadele. Teismeeas kulutatakse eelkõige aga riietele ja jalanõudele. Iga viies laps ei pane raha kõrvale, vaid kulutab kõik ära. Pärn kommenteeris, et kui laps ei kuluta taskuraha mõistlikult, siis võib see viidata ka muudele probleemidele. „Liigne riiete või maiustuste ostmine võib osutada ka näiteks üksildusele või helluse puudumisele,“ sõnas Pärn.

Anu Pärn: „Taskuraha ei tohiks olla seotud igapäevaste kohustustega“

Enamus lapsevanemaid annavad taskuraha vastavalt vajadusele ehk siis, kui laps küsib. Pärn ütles, et iseseisvuse kujundamise juures on oluline taskuraha regulaarsus, mis kasvatab samal ajal ka lapse iseseisvust. Taskuraha sidumine heade hinnete või käitumisega ei ole aga mõistlik. „Motivatsiooniuuringud näitavad, et tasu andmine tõstab sooritust. Teisalt, kui tasu on seotud igapäevaste kohustustega, siis pikas perspektiivis pärsib see lapse motivatsiooni. Kaob tasu, kaob käitumine“, sõnas Pärn. Naine lisas, et igapäevaste kohustuste eest raha andmine ei toeta lapse arengut ja iseseisvust. Samas tõi Pärn välja, et kui laps pingutab pidevalt ja sellele järgneb ühekordne tasu koos selgitusega, siis see mõjub lapsele hästi.

Elbe Metsasalu: „On oluline lapse käest küsida, millele ta plaanib raha kulutada“

Uuringust selgus, et lapsevanemad kontrollivad lapse taskuraha kasutamist kuni 11. eluaastani ning hiljem küsitakse lapselt raha kulutamise kohta vaid aeg-ajalt. Lapse pangakonto jälgimine interneti- või mobiilipanga kaudu ei ole lapsevanemate seas levinud. Metsasalu sõnul on oluline lapse käest küsida, olenemata tema vanusest, mille jaoks plaanib ta raha kasutada. Lisaks peaks aeg-ajalt kontrollima ka lapse pangakaardi kulutusi.

 

11 nõuannet lapsele rahatarkuse jagamiseks

  1. Katsetage taskuraha suurusega. Täpse summa väljaselgitamiseks tasub proovida esmalt erinevaid võimalusi. Alustage väiksematest summadest, mille kasutamise üle saab laps ise otsustada. Järk-järgult summat suurendades saab lapsele õpetada ka raha kogumist.
  2. Määrake võimalusel regulaarne taskuraha. See aitab lapsel õppida eesmärkide seadmist ja kogumist ning suurendab samal ajal tema iseseisvust.
  3. Millal lapsele taskuraha anda? Sõltub lapse küpsusest ja vanemate väärtushinnangutest. Kindlasti ei ole hea siduda taskuraha kodutööde tegemisega, mille eest laps nagunii vastutab. Küll aga võib taskuraha olla seotud keerukamate tööülesannete täitmisega.
  4. Kaasake laps pereeelarve tegemisse. Näidake, kui palju kulub raha kodule, transpordile, söömisele, vaba aja veetmisele ja erinevate laenukohustuste tasumisele. Õpetage lapsele, kuidas teha ostunimekirja ja millised on mõistlikud valikud kaupluses.
  5. Sõlmige lapsega kokkulepe, milliseid kulutusi peaks laps oma eelarvest katma ja millised kulutused tasutakse pere ühisest rahakotist (nt rõivad, meelelahutus, telefoniarve jne).
  6. Näidake lapsele, kuidas seada lühi- ja pikaajalisi rahalisi eesmärke ning tehke koos plaan, kuidas soovitud eesmärgid saavutada. Arvutage koos lapsega, kuidas mõjutab laenu kasutamine ostu maksumust ja võrrelge seda säästmisega. Võite näiteks arutada, kui palju kulub raha arvuti ostuks, puhkusereisil või ülikoolis õppides ning kuidas ja kui kaua selleks raha koguda.
  7. Õpetage lapsele, kuidas eristada vajadusi soovidest. Seletage lapsele, et aeg-ajalt tuleb teatud asjadest suuremate unistuste või soovide jaoks loobuda.
  8. Tunnustage last mõistliku rahakasutuse ja eesmärkide saavutamise eest.
  9. Olge eeskujuks. Emal, isal ja teistel lähedastel on oluline roll laste hoiakute kujundamisel. Lapsed jälgivad oma lähedaste igapäevast rahaga majandamist ja sealt tekib neil üldine arusaam rahast.
  10. Tehke lapsele pangakaart. Lisaks sellele, et pangakaart õpetab rahaga ümberkäimist, on see lapsele märk, et vanemad usaldavad teda. Pangakaardi kasutamine on üldiselt ka turvalisem kui sularaha kaasas kanda. Kontoväljavõtet jälgides tekib lapsel parem ülevaade, millele raha kulub. Lisaks saate interneti- või mobiilipanga vahendusel lapse rahaasjadel silma peal hoida ja vajadusel tema limiite muuta.
  11. Toetage last suvise töökoha leidmisel või lisaraha teenimisel. Töötamine annab hindamatu kogemuse raha väärtuse tundma õppimisel ja aitab noort elukutse valikul.