Eksperdid arutavad: kuidas õpetada lapsele rahatarkust?

Eksperdid arutavad: kuidas õpetada lapsele rahatarkust?

Kati Voomets 15.03.2018

Rahatarkuse kuu raames toimus Kogumispäeviku grupi liikmetele seminar, mille teemaks oli lapse rahatarkus. Seminaril arutlesid eksperdid selle üle, mis vanusest ja kuidas võiks lapsevanem lapsega rahast rääkida ning anti praktilist nõu, kuidas lastele igapäevast rahakasutust õpetada. Lisaks diskuteeriti, mis vanusest peaks lastele taskuraha andma ning kas võiks heade hinnete või toa koristamise eest last premeerida.

Psühholoog Anu Pärn: „Kõik saab alguse lapsevanemate hoiakutest ja suhtumisest rahasse“

Laste hoiakud raha suhtes kujunevad välja umbes 7. eluaastaks. See, kuidas lapsevanem rahasse suhtub ja millised on hoiakud kodus, mõjutavad last juba enne seda, kui ta saab aru, mis see raha üldse on. Kas rahast räägitakse kodus kui probleemide tekitajast või vahendist oma unistuste täitmiseks? Kas lapsevanem on poes käies närviline või rahulik ja otsustuskindel? Kõik sellised olukorrad loovad eelduse selleks, kuidas laps hakkab ise tulevikus rahaga ümber käima. Seega võiks lapsevanem mõelda, kas tema jaoks raha pigem tekitab probleeme või lahendab neid.

Laste rahatarkuse raamatu autor Riin Tuttelberg: „Rahatarkuse juures on kõige tähtsam unistamine!“

Kõik algab unistamisest. Unistage koos lapsega ja jagage temaga ka enda unistusi. Nii on lihtsam suunata last raha säästma ja koguma. Oluline on pakkuda lapsele eduelamusi ja lasta tal ise enda unistuste jaoks raha koguda, mitte ise kõiki lapse soovitud asju poest talle osta.

Kui unistus silme ees, on hea kasutusele võtta kolme rahakassa süsteem. See tähendab, et iga kord, kui laps saab raha, suuna teda seda jagama kolme rahakassa vahel: säästmine, kulutamine ja annetamine. Pool rahast võiks minna kassasse „säästmine“ ja ülejäänud kassadesse „kulutamine“ ja „annetamine“.

Noorte rahatarkuse raamatu autor Mihkel Truman: „Laps õpib läbi kogemuse“

Inimene õpib kõige paremini läbi oma kogemuse. Oluline on võimalikult varakult lapsele kodus õpetada rahaga seotud põhiteadmisi, kuid samas tuleb lastele jätta võimalus ise oma raha kasutamise üle otsustada ja läbi kogemuste õppida. Kui anda lapsele raha ja öelda ette, mida täpselt ta sellega tegema peab, siis sellega ei kasvata lapse eneseusku ega rahatarkust. See on kontrollfunktsioon. Selleks, et ta kogeks seda, kuidas on raha hoida ja kulutada ning mis siis juhtub, kui raha on otsas, peaks lapsele jätma otsustamisruumi.

Riin Tuttelberg: „Laps peaks ise oma raha kontrollima“

Juba varakult tuleks lapsele õpetada rahapäeviku pidamist. Laps võiks ise üles kirjutada oma sissetulekud ja väljaminekud. Kulude ülesmärkimine aitab lapsel paremini aru saada, kuhu raha läheb ning  lapsevanem ei peaks kontrollima, millele laps oma raha kulutab.

Mihkel Truman: „Oluline on eristada tahtmised ja vajadused“

Väga oluline on teha lapsele selgeks tahtmiste ja vajaduste põhimõtete erisus. Kui laps midagi nõuab, võiks arutleda, kui väga tal seda vaja on ja kui kaua ta plaanib seda asja kasutada? Kas sellele asjale leidub ka alternatiive? Kui kaua ta on nõus selle asja nimel ootama ja kas ta on valmis ka oma taskurahast selle ostma või teenima selle ostmise jaoks lisaraha? Tihti selgub, et lapse soov on kuu aja pärast kadunud või on ta ise aru saanud, et tegemist ei olnud vajaduse, vaid tahtmisega.

Anu Pärn: „Taskuraha ei tohiks olla seotud igapäevaste kohustustega“

Lapse iseseisvuse kujundamise juures on oluline taskuraha regulaarsus, mis kasvatab samal ajal ka tema iseseisvust. Taskuraha sidumine heade hinnete või käitumisega ei ole aga mõistlik. Motivatsiooniuuringud näitavad, et tasu andmine tõstab sooritust. Teisalt, kui tasu on seotud igapäevaste kohustustega, siis pikas perspektiivis pärsib see lapse motivatsiooni. Kaob tasu, kaob käitumine. Igapäevaste kohustuste eest raha andmine ei toeta lapse arengut ja iseseisvust. Samas, kui laps pingutab pidevalt ja sellele järgneb ühekordne tasu koos selgitusega, siis see mõjub lapsele hästi.

Riin Tuttelberg: „Taskuraha suurus sõltub lapse vajadustest“

Taskuraha suurus sõltub lapse vajadustest ehk mida tal on vaja selle raha eest osta. Täpse summa väljaselgitamiseks tasub proovida erinevaid võimalusi. Alustage väiksematest summadest, mille kasutamise üle saab laps ise otsustada. Järk-järgult summat suurendades saab lapsele õpetada ka raha kogumist.

Lisaks regulaarsele taskurahale võiks last julgustada teenima ka lisaraha. Hea nipp selleks on kasutada „märkamise päeva“ ja kord kuus pakkuda lapsele võimalust teenida lisaraha selle eest, kui ta märkab kodus midagi, mida oleks vaja teha. Näiteks kaminapuude toomine või muru niitmine. See tekitab lapses motivatsiooni ja julgustab teda ise lisaraha teenimise võimalusi märkama.

 

Rohkem rahatarkuse nõuandeid saad grupist Kogumispäevik. Seminar on järelvaadatav SIIT.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kui jätkate veebilehe sirvimist või vajutate „Jah, nõustun“ ikooni, siis nõustute küpsiste kasutamisega. Teil on võimalik loobuda antud nõusolekust igal ajal, muutes kasutatava seadme seadistusi ja kustutades salvestatud küpsiseid. Tutvuge ka meie meie küpsiste kasutamise eeskirjaga..