Mis on rahatarkus?

Mis on rahatarkus?

Rahatarkus ehk finantskirjaoskus tähendab teadmisi ja oskusi, hoiakuid ja käitumist, aga ka motivatsiooni ja kindlust oma rahaasju teadlikult korraldada. Heal rahatarkuse tasemel olev inimene teeb rahaasjus plaane nii selleks kuuks kui kaugemaks tulevikuks, valib oma eesmärkide saavutamiseks sobivaid lahendusi, ennetab makseraskustesse sattumist ja seisab oma õiguste eest.

Rahatarkuse edendamiseks üksnes teadmistest ei piisa

Kui seni on eeldatud, et kõige olulisem on omada põhjalikke teadmisi ja korralikku sissetulekut, siis nüüdseks on uuringud tõestanud, et vähemalt sama olulist rolli mängivad isiksuseomadused.

Ligi sajas riigis üle maailma tegeletakse rahatarkuse parandamisega. Selleks on loodud riiklikud finantshariduse strateegiad ja kutsutud kokku nii avaliku kui erasektori esindajad, et neid plaane ellu viia. Paraku näitavad uuringud, et finantskäitumise parandamine on keerukas ülesanne. Üksnes teadmistest ei piisa selleks, et arukaid otsuseid teha oma pikaajalise rahalise heaolu kindlustamiseks. Hiljuti avaldatud uurimusest[1] selgus, et Eestis on subjektiivne rahatarkus ehk kindlus oma teadmiste piisavuses rahaasjade arukaks korraldamiseks rahalise heaoluga enam seotud kui objektiivne teadmiste skoor. Kahtlemata on oluline ka sissetuleku suurus.

Kui rahatargad on eestimaalased?

Rahatarkusega on Eestis segased lood. Ühelt poolt, rahvusvahelistes võrdlusuuringutes on nii õpilased kui täiskasvanud oma finantsteadmistelt kõrgel kohal. Kui aga vaadata säästmis- ja investeerimiskäitumist, on veel palju arenguruumi. Nii kirjutavad Eesti Panga analüütikud Jaanika Meriküll ja Tairi Rõõm Eesti leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringu tulemuste ülevaates[2]:

„Fondiosakuid ja väärtpabereid omab vaid väike osa (5,8%) Eesti leibkondadest. Selline madal väärtpaberite ja võlakirjade omamise määr ei ole kooskõlas majandusteooriaga, mille kohaselt kõik leibkonnad, millel on kogunenud sääste, peaksid hoidma osa oma säästudest väärtpaberites.”

Miks me ei käitu vastavalt oma teadmistele?

Põhjuseid võib siin olla mitmeid. Esiteks, erinevalt Põhjamaadest, pole meil olnud tõenäoline päranduseks aktsiaportfelli saada. Seega pole investeerimiskultuur veel jõudnud samale tasemele areneda.

Teiseks, mäletame veel oma vanemate ja vanavanemate kurbi kogemusi, kus hoolikalt kogutud rahasumma pea väärtusetuks muutus. Kriiside vastu pole me keegi kindlustatud, aga riskantne on ka tuleviku nimel raha üldse mitte kõrvale panna. Nii kirjutas üks rahatarkuse koolitusel osalenu: „Kõige suurem risk on riske mitte võtta”.

Kolmandaks, madalad hoiuseintressid just ei kutsu raha koguma. Oluline on aga mõista, et raha kasvama panemiseks on vaja alustada raha kõrvale panemisest. Üldiselt ei kipu meil raha üle jääma, parem oleks palgapäeva järel kohe jõukohane summa teisele arvele või hoiusele ära kanda. Vastasel korral võib kuu lõpuks raha märkamatult otsa saada ja säästmiseks mitte jaguda. Seda, kui palju on jõukohane, aitab hinnata pere eelarve koostamine. Kui piisav stardikapital on koos, saab alustada tulusamatesse finantsteenustesse raha paigutamist.

Alusta pere rahaasjade koosoleku korraldamisest!

Aruka rahaasjade korraldamise miinus on see, et tegemist pole selgelt nähtava ja hõlpsasti võrreldava tegevusega. Seda näen, millise autoga naaber sõidab või kui uus on kolleegi nutitelefon. Aga seda, kui palju nad oma tuleviku kindlustamiseks investeerinud on, ei ole ilma küsimata kuidagi võimalik teada. Rahaasjadest rääkimine on aga delikaatne teema. Kuigi, PISA uuringu tulemustest oli näha, et rahaasjade sage perekeskis arutamine on tõhus rahatarkuse parandamise viis.

Rahatarkuse kuul võiksime oma kodus kokku kutsuda rahatarkuse koosoleku. Koosolekul võiks rääkida, milline on meie rahaline olukord ja millised on iga pereliikme unistused. Nii saame selgema pildi oma võimalustest ja soovidest ning saame kokku leppida, mille nimel tasuks raha koguda. Kui plaanid paigas, saame asuda tegevuskava koostama. Sobivate lahenduste leidmiseks saab abi näiteks Facebooki rahatarkuse grupist #Kogumispäevik, erinevatest raamatutest (nt Jaak Roosaare Rikkaks saamise õpikust), blogidest (nt Kristi Saare blogist) ja Finantsinspektsiooni tarbijaveebist minuraha.ee. Head rahatarkuse taganõudmist!

 

Leonore Riitsalu on MTÜ Rahatarkus kaasasutaja ja Estonian Business Schooli (EBS) doktorant.

 

Kasutatud allikad:

[1] Riitsalu, L. & Murakas, R. (2019). Subjective Financial Knowledge, Prudent Behaviour and Income – the Predictors of Financial Well-being in Estonia. International Journal of Bank Marketing. https://doi.org/10.1108/IJBM-03-2018-0071

[2] Meriküll, J. & Rõõm, T. (2014). Eesti leibkondade varad, kohustused ja jõukus: leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringu tulemused. Eesti Panga Teemapaberid, 1/2016. https://www.eestipank.ee/sites/eestipank.ee/files/publication/o_1_2016_kokku.pdf

 

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kui jätkate veebilehe sirvimist või vajutate „Jah, nõustun“ ikooni, siis nõustute küpsiste kasutamisega. Teil on võimalik loobuda antud nõusolekust igal ajal, muutes kasutatava seadme seadistusi ja kustutades salvestatud küpsiseid. Tutvuge ka meie meie küpsiste kasutamise eeskirjaga..