Rahatarkuse abil tervemaks?

Rahatarkuse abil tervemaks?

Veebruaris on Kogumispäeviku rahatarkuse grupis teemaks toidukulude arukas planeerimine ja vähendamine. Selleks, et raha kokku hoida, tuleks alustada oma toitumisharjumuste analüüsist, mis aitab lisaks raha säästmisele ka oma tervisekäitumist parandada.

Diagnoosi oma harjumused

Mõned meist on harjunud teatud kellaajal või olukorras ostma topsi kohvi, sööma maiustusi või jooma veini. Tihtipeale taipamata, miks me nii teeme ja mõtlemata, millist kasu või kahju sest saame. Raamatu Harjumuse jõud autor Charles Duhigg märkas, et kipub igal tööpäeval kella kolme paiku pealelõunal sööma šokolaadiküpsiseid. See ei teinud tema kehakaalule head. Lihtsalt söömata jätmine oleks olnud aga liiga karm karistus. Ta otsustas iseenda käitumist hoolikamalt analüüsida ja märkas, et küpsise söömise ajendiks polnud mitte magusaisu, vaid soov töölaua tagant püsti tõusta ja kolleegidega vahelduseks lobiseda. Pärast mõningaid katsetusi sai ta halva harjumuse kasulikumaga asendatud ilma millestki ilma jäämata. Varasema kohvikusse jalutamise asemel kõnnib ta nüüd kella kolme paiku kolleegide juurde juttu ajama. Harjumuse muutmise tulemusena võttis ta kaalus enam kui viis kilo alla. Edu saladuseks oli arusaamine, mis harjumuspärase käitumise esile tõi (kindel kellaaeg) ja milline oli sellest saadav tasu (sõpradega lobisemine).

Seega – mõtle oma igapäevastele harjumustele. Kui leiad sarnase kombe, mis tervisele või rahakotile kasuks ei tule, vaatle ja analüüsi:

1. Millises olukorras tavaliselt see kasutu harjumus aset leiab?

2. Millist tasu Sa sellest saad?

3. Millise käitumisega saaksid selle harjumuse asendada?

Harjumuspärase käitumise päeva pealt ära lõpetamine pole lihtne. Arukam on leida teine tegevus, millega kasutu harjumus asendada. Selle käigus võib õnnestuda ka raha kokku hoida märksa olulisemate eesmärkide jaoks. Arvuta läbi, mida saaksid endale lubada kui näiteks igapäevase kohvitopsi ostu aasta aega tegemata jätaksid.

Sõnasta omale reeglid

Üks viis harjumuse muutmiseks või uue harjumuse tekitamiseks on sõnastada reegel, näiteks: „Kui jõuan töölaua juurde, joon klaasi vett“ või „Kui mul ei õnnestu kasutust harjumusest loobuda, siis ei osta ühtegi maiustust“. Abivahendiks soovitud suunas püsimisel on meeldetuletused, näiteks rahakoti vahele pistetud sildil, mobiiliekraanile salvestatud pildil või mõne mobiilirakenduse abil. Peaasi, et harjumuse muutmise eesmärk oleks Sulle isiklikult oluline ja motiveeriv. Iseendale millegi keelamine ilma selle eest mingitki tasu saamata ei ole motiveeriv.

Rahaline heaolu on tervisele kasulik

Jaanuarikuises blogipostituses kirjeldasin Tartu Ülikooli tudengite kogemusi isiklikes rahaasjus eesmärkide seadmisel. Seal märkasime, et arukas finantskäitumine aitab ka tervisekäitumist parandada. Kohvikust ostetud roogade asemel ise kodus tehtud toidud olid tervislikumad, autoga sõitmise arvelt raha kokku hoides liiguti rohkem jala või jalgrattaga. Seega, rahaasjus seatud eesmärkide nimel tegutsemine võib aidata lisaks raha kogumisele ka tervist parandada.

Rahaline heaolu tähendab hinnangut oma võimele hoida praegust elustiili ning jõuda soovitud elustiili ja rahalise vabaduseni tulevikus (Brüggen jt. 2017). See on subjektiinve hinnang, mitte objektiivselt mõõdetav näitaja. Ameerikas läbiviidud uuring näitas, et rahaline heaolu mõjutab tudengite õppeedukust, üldist eluga rahulolu, füüsilist ja vaimset tervist (Shim jt. 2009). Suurbritannias uuriti keskealiste ja vanemate rahalist heaolu. Madalamal rahalise heaolu tasemel olevad inimesed andsid seal suurema tõenäosusega oma tervisele hinnanguks „kehvapoolne“ kui kõrgemal tasemel olijad. Vanemaealiste hulgas oli subjektiivne rahaline heaolu tugevamalt tervisega seotud kui objektiivne sissetuleku suurus (Abrer jt. 2014). Rahalise heaolu üheks eelduseks on teadlikult korraldatud rahaasjad. Seega, arukad valikud rahaasjus võivad mõjuda hästi ka tervisele.

 

Leonore Riitsalu on MTÜ Rahatarkus kaasasutaja ja Estonian Business Schooli (EBS) doktorant.

 

Kasutatud allikad:

Arber, S., Fenn, K. & Meadows, R. (2014) Subjective financial well-being, income and health inequalities in mid and later life in Britain. Social Science & Medicine, 100, 12–20.

Brüggen, E.C., Hogreve, J., Holmlund, M., Kabadayi, S., et al. (2017) Financial well-being: A conceptualization and research agenda. Journal of Business Research, 79, 228–237.

Shim, S., Xiao, J.J., Barber, B.L. & Lyons, A.C. (2009) Pathways to life success: A conceptual model of financial well-being for young adults. Journal of Applied Developmental Psychology, 30 (6), 708–723.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kui jätkate veebilehe sirvimist või vajutate „Jah, nõustun“ ikooni, siis nõustute küpsiste kasutamisega. Teil on võimalik loobuda antud nõusolekust igal ajal, muutes kasutatava seadme seadistusi ja kustutades salvestatud küpsiseid. Tutvuge ka meie meie küpsiste kasutamise eeskirjaga..