Uuring: 64% elanikest plaanib puhkusel olles kulutada kuni 400 eurot

Uuring: 64% elanikest plaanib puhkusel olles kulutada kuni 400 eurot

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellitud uuringust selgus, et üle poole Eesti elanikest plaanib suvepuhkusel kulutada kuni 400 eurot. Puhkusega seotud kulud kaetakse valdavalt jooksvast sissetulekust.

Üle poole Eesti elanikest (64%) plaanib suvepuhkusel kulutada kuni 400 eurot. Enim kulutatakse puhkusele 300-400 eurot ja 29% elanikest plaanib kulutada 500-900 eurot ning üle 1000 euro 10% elanikest. Üle 1000 euro kulutavad valdavalt elanikud vanuses 40-49 ja rohkem kui 1500 eurot teenivad inimesed.

Puhkuse jaoks raha ei säästeta

Uuringust selgus, et üle poole (52%) elanikest ei säästa enne puhkusele minekut raha. Rohkem kui pool aastat enne puhkust hakkavad säästma ainult 22% elanikest. Sissetulekute võrdluses säästavad puhkuseks enim need, kelle netosissetulek on 750 eurot või vähem.

Kuidas plaanitakse puhkuse eest tasuda?

Puhkusega seotud kulude katteks kasutab 56% vastanutest jooksvat sissetulekut, 40% kasutab sääste, seejuures 22% just spetsiaalselt puhkuse jaoks kogutud sääste. Puhkuse jaoks koguvad naised võrreldes meestega rohkem eesmärgipäraselt ning mehed kasutavad puhkusekulude katmiseks rohkem olemasolevaid sääste kui naised. Vanuse lõikes tegelevad puhkuse jaoks kogumisega enim 50–59-aastased (28%).

Laenuraha kasutamine puhkusekulude eest tasumiseks ei ole väga levinud ning seda võimalust kasutab 4% elanikest. Laenuraha kasutamine on sagedasem 4049-aastaste ja rohkem kui 1500 eurot teenivate elanike seas.

Graafik suvepuhkuse eest tasumise kohta

Suvepuhkus veedetakse enamasti kodus

Uuringu järgi kasutatakse puhkust nii kodus olemiseks kui ka Eestis ringi reisimiseks. Kodus puhkamist eelistavad rohkem noored vanuses 18–29 (55%). Suvekodus või maal puhkuse veetmine on samuti kõige populaarsem 18–29 aastaste (47%) noorte seas, Tallinna elanike (40%) ja keskmisest suurema sissetulekuga inimeste seas. 18% elanikest plaanib osa suvepuhkusest veeta reisides mõnda välisriiki. Viiendikul ei ole veel kindlaid suvepuhkuse plaane.

Suvel ei plaani puhata 6% inimestest. Nende seas on enim Kirde-Eesti elanikke (14%), iseendale tööandjad (15%) ja madalama sissetulekuga elanikke.

Suvised väljaminekud stressi ei tekita

Kuigi majanduslik olukord on kriisist tingituna pingeline, siis 65% elanikest ei tunne suvepuhkuse väljaminekutega seoses stressi. Need, kes tunnevad stressi, on eelkõige mures võimalike ootamatute kulutuste pärast. Samuti muretsetakse puhkusel tehtavate emotsioonikulutuste ja -ostude pärast, mis ei ole eelarves planeeritud.

Suvised puhkusekulutused tekitavad kõige rohkem stressi inimestele, kes on iseendale tööandjad, teenindus-ja müügitöötajatele, üliõpilastele ning liht- ja oskustöölistele. Samuti tunnevad stressi seoses puhkusekulutustega inimesed, kelle netosissetulek on kuni 350 eurot.

Graafik suvepuhkusega seoses stressi tekitavate tegurite kohta.

Enim kulutatakse sel suvel kodu korrastamisele

Uuringust selgus, et ligi pooled (48%) vastajatest plaanivad puhkusel olles meelelahutusele kulutada vähem kui eelmisel aastal. Samuti plaanitakse vähem kulutada majutusele, kuid väljas söömisele ja transpordile plaanitakse kulutada sama palju kui varasemalt. Ligi kolmandik elanikest plaanib koduga seotud kulutustele nagu remont, hooldus-, parandus- või aiatööd kulutada sel suvel oluliselt rohkem kui eelmisel aastal.

 

Uuringu viis Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel läbi Norstat juunis. Uuringus osales 1004 inimest vanuses 18–74 eluaastat.

 

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kui jätkate veebilehe sirvimist või vajutate „Jah, nõustun“ ikooni, siis nõustute küpsiste kasutamisega. Teil on võimalik loobuda antud nõusolekust igal ajal, muutes kasutatava seadme seadistusi ja kustutades salvestatud küpsiseid. Tutvuge ka meie meie küpsiste kasutamise eeskirjaga..