Uuring: Igal neljandal perel ei ole piisavalt sääste

Kati Voomets 27.04.2017

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse värskest uuringust selgus, et valdaval osal peredest on olemas säästud, kuid need on väikesed ega võimalda säilitada olemasolevat elustandardit pikema aja vältel kui sissetulekuid ei ole. 25% peredest pole üldse sääste või need on väiksemad kui läheks vaja ühe kuu jooksvate kulutuste katmiseks, 1-2 kuud saaks sissetulekute kaotuse korral hakkama 32% peredest, 3-6 kuud 23% peredest.

Rahaline puhver on väiksem madalapalgalistel, lastega peredel (eriti täiskasvanud lastega koos elavad pered) ja Kirde-Eesti peredel.

Rahalised raskused seoses pere igapäevakulude katmisega

Viimase 12 kuu jooksul on 39% peredel esinenud olukordi kus pere sissetulekud ei katnud pere igapäevaseid elamiskulusid. Kui rahahädas oldi, siis pigem lühiajaliselt, ühe – kahe kuu jooksul oli hädas 17% vastanutest, kolme – nelja kuu jooksul 9%. Viis ja enam kuud aastas koges rahalisi raskusi 13% vastanute peresid.


Rahalisi raskusi seoses pere igapäevaste elamiskulude katmisega kogesid enam lastega pered – 50% alla 18-aastaste lastega ja 53% täiskasvanud lastega kooselavatest peredest. Kuid enim olid raskustes väikese sissetulekuga pered – 63% peredest, kus pere kuu netosissetulek jäi alla 300 €.

Pered said rahaliste raskuste korral hakkama valdavalt ise kokku hoides ja kulutusi kärpides (49%), varasemaid sääste kasutades (37%) või jätsid raha saamiseni osa arveid maksmata (27%). Alles seejärel pöörduti laenamise poole nii lähikondsetelt ja sõpradelt (24%) kui pankadest (16%) ja hakati otsima paremaid teenimisvõimalusi (15%). Vähestes peredes kasutati rahalise kitsikuse leevendamiseks kiirlaenude abi (5%).

Eesti pered planeerivad oma rahaasju mälu abil

92% Eesti peredest jälgib, et kulutused ei ületaks regulaarseid sissetulekuid ehk planeeritakse rahaasju. 56% peredest planeerib pidevalt ja 36% mõnikord, kui vaja, 7% ei planeeri ja 1% ei osanud hinnangut anda.

Rahaasjade planeerimise harjumused on seoses pere sissetulekute suuruse ja pere tüübiga. Mida suurem on pere sissetulek, seda vähem järjekindlad ollakse rahaasjade planeerimisel ja vastupidi – mida väiksem pere sissetulek, seda püsivam harjumus. Näiteks, alla 300 € pere kuu netosissetulekuga vastajatest planeeris 70% oma peres rahaasju pidevalt.

Pere eelarve planeerimise peamiseks põhjuseks on vältida raha otsasaamist, millega katta regulaarseid väljaminekuid ja kulusid (61% rahaasjade planeerijatest) ning raha kõrvalepanek ootamatute väljaminekute puhuks (47% rahaasjade planeerijatest). Planeerimine annab võimaluse säästa suuremate ostude tarbeks (38%) ja võimaldab saada ülevaadet liigsest kulutamisest (32%). Tuleviku jaoks säästmine ja täpse kontrolli omamine rahaasjade üle oli planeerimise põhjuseks igas viiendas peres (20%).

Pere rahaasjade arvestamine toimub 57% vastanutest mälu abil, ilma muid abivahendeid kasutamata, 24% vastanutest kasutab enda loodud süsteemi paberil ja 15% elektrooniliselt, st arvutis, nutitelefonis või muus seadmes. Internetipanga planeerijate, muude arvestussüsteemide ja mobiiliäppide kasutus on tagasihoidlik.

Avatus rahaasjades

Eesti peredes ollakse sissetulekute osas küllaltki avatud – 70% vastanutest olid teadlikud oma abikaasa või elukaaslase sissetulekutest, 21% teadis enam-vähem, 5% ei olnud teadlikud ja 4% vastas, et abikaasa ei tööta. Koos elavad abikaasad või elukaaslased teevad rahakulutamise otsuseid suuresti koos. Kõige tihedamini otsustatakse koos teha suuremaid oste, seejärel igapäevaelu jaoks vajalikke oste nagu näiteks toit ja rõivad ning seejärel vabade vahendite hoiustamist või investeerimist.

 

Uuring valmis koostöös Eesti Konjunktuuriinstituudiga. Märtsis 2017 viidi läbi veebiküsitlus, millele vastas kokku 1021 Eesti elanikku vanuses 18-74 aastat.