Dominikaani puhkusereis lõppes üle 200 000 eurose kuluga

Dominikaani imelisele päikesepuhkusele minnes ei oska ilmselt keegi meist ka oma kõige kohutavamas unenäos näha võimalust, et see lõppeb selgroolüli purunemise, üle 200 000 eurose haiglaarvega ja nädalatepikkuse haiglas olekuga. 52-aastasele Tiidule (nimi muudetud) oli see aga paraku valus reaalsus.

„Läksin teisel päeval hotelli ees olevale rannaalale ujuma. Ujusin umbes pool tundi ja hakkasin veest välja tulema. Jalad olid juba maas, aga siis tuli eikusagilt ülisuur laine, mis tõstis mind üles ja lõi peaga vastu ookeani põhja. Tundsin vaid jubedat valu, aga teadvust ei kaotanud hetkekski. Suutsin imekombel ise veest välja roomata,“ meenutas mees, kellel jooksis ninast õnnetuse tagajärjel lahinal verd.

Tänu kohalikule giidile viidi ta kiirelt kohalikku erahaiglasse, kus viidi läbi esimesed uuringud. Tulemus oli pehmelt öeldes šokeeriv – „Silma all koljus avastati pragu, kuuendas selgroolülis olid praod ja kaelalüli jätke oli purunenud. Lisaks olid silma all õhumullid, mis ei lubanud lennutransporti,“ meenutas Tiit oma elu ärevamaid päevi.

Haiglajuht käis vaatamas

Loomulikult – enne erahaiglasse pääsu uuriti, kas mehel üldse kindlustus on? Õnneks oli Tiit Swedbankis sõlminud korraliku reisikindlustuse, mis maksis küll 50 eurot, kuid mille kate oli 500 000 eurot. „Ma olen täiesti veendunud, et ilma selleta poleks mind selle erahaigla uksestki sisse lastud. Seal imestati, kuidas ma nii suure kattega reisikindlustuse üldse sain. Tänu sellele käis isegi haigla omanik mind palatis vaatamas ja uuris, kuidas tervis on,“ meenutas ta.

Sellega mehe vintsutused aga veel ei lõppenud. Veetnud kaheksa päeva Dominkaanis erahaiglas, kontakteerus kindlustuse esindaja Tiiduga taaskord. Ohutuse mõttes leiti, et Tiidule tuleks teha Miami lähedal lisauuringuid.

Nii tellitigi talle eralennuk ja sõidutati Miamisse, Fort Lauderdale´i erahaiglasse. Tehti uued pildid ja Tiidu jaoks olid tulemused veelgi hullemad. „Selgus, et kuuendas selgroolülis olid mõrad, nii, et oli tõsine oht, et pragunenud selgroolüli võinuks toetuda vastu seljaaju. Kaelalülijätke oli samuti murdunud. Arst tuli minu juurde ja näitas pilte patsiendist, kellel oli täpselt sama vigastus kui mul. Pisut isegi kergem. Ja tema oli ratastooli aheldatud,“ meenutas Tiit ja lisas: „Minult küsiti, kas soovin operatsiooni või riskin sellega, et jään ratastooli. Mul ei tekkinud ühtki küsimustki, järgmisel päeval läksin operatsioonile, kus katkine selgroolüli fikseeriti. Pärast taastumist toodi mind Finnairi lennuki äriklassis Helsingisse, sest seal sain pikali olla,“ meenutas ta.

Rumalad inimesed

Ilma reisikindlustuse otsuseta oleks Tiit praegu suure tõenäosusega ratastoolis. Nüüd on ta aga kenasti paranemas. Tõsi, seljavigastus tekitab endiselt valu.

Tagantjärele mõeldes oskab mees vaid kergendatult ohata ja mõelda, et tegemist oli väga õnneliku õnnetusega. Kui poleks olnud professionaalset reisikindlustust, kes ei oleks mõelnud võimalusele igaks juhuks klient USAsse lennutada, siis lõppenuks kogu reis mehe jaoks märksa traagilisemalt. „Ma ütleksin väga konkreetselt – need, kes reisikindlust ei sõlmi on rumalad inimesed. Ja need, kes selle pealt kokku hoiavad, samuti. Need kümmekond eurot ei maksa pikas perspektiivis midagi, aga võivad päästa elu,“ sõnas ta lõpetuseks.