Puhka nutikalt!

Puhkusele mõtlemine on mõnus. Küll on hea, kui lõpuks ometi saab töölt või koolist vabaks ja on võimalik matkata või mõnusasti looduskaunis kohas logeleda. Puhkusereisi lähenedes meenuvad aga ka tüütumad asjad. Näiteks võib kohalejõudmine võtta mitu tundi, oodata tuleb lennujaamades või hoopis kompsud seljas mööda rongijaamu ringi saalida. Rääkimata varahommikul tõusmisest või keset ööd kohalejõudmisest. Kogu reisi läbimõtlemine on paras peavalu, aga kui me seda ei tee, võib reis ootamatult kalliks maksma minna. Või mis veel hullem, puhkusetuju ära rikkuda.

Milline on hea hind?

Kui reisi kuupäevad ja sihtpunkt saavad paika, on tavaliselt järgmine samm lennukipiletite ostmine. Nende leidmine on aga Eesti kehvade lennuühenduste tingimustes paras töö. Otsimise ja võrdlemise käigus võime jääda kinni ehk ankrusse mõnda arvu, näiteks esmalt nähtud hinda. Nii hakkame kõiki järgmisi hindu sellega võrdlema. Me ju tegelikult ei tea, milline on hea hind, seepärast vajame võrdluspunkti. Võime sellesse arvu aga nii kinni jääda, et unustame muud olulised tegurid. Näiteks ostame üksnes hinna põhjal ära lennupiletid, arvestamata, kuidas me nii varajasel kellaajal lennujaama kohale saame või keset ööd lennujaamast kaugel asuvasse ööbimispaika jõuame. Võib-olla oleks mõnikümmend eurot kallim lennupilet tulnud lõppkokkuvõttes soodsam, sest poleks olnud vaja takso või lisamajutuse eest tasuda. Veelgi enam, keset ööd seiklema asudes võib väsimus reisituju sootuks rikkuda. Pileteid valides võime aga need ebamugavused unustada, olles sattunud hasarti odavaima hinna otsimisest.

Mis on kõige olulisem?

Sellise olukorra vältimiseks mõtle enne piletite ostmist, mis on sel reisil Sinu jaoks kõige olulisem – hind, reisile kuluv aeg, saabumise või lahkumise kellaaeg, suurepärane teenindus, vahemaandumiste arv või hoopiski lennufirma? Alles endale olulisimate kriteeriumite paikapanemise järel asu vaatama hindu.

Kui oled mõne lennufirma püsiklient ja kipud sooduspunktide nimel vaid selle firma pileteid soetama, mõtle järele. Kas need punktid on nii väärtuslikud, et jätad ostmata mugavama lennuaja või soodsama hinnaga piletid? Seda kutsutakse kaotusetõrksuseks ehk nii sunnitakse meid valima üksnes ühe lennufirma pileteid, sest kardame kaotada oma püsikliendistaatuse taset.

Valikute tegemisel kipume välistama ka äärmused ehk kõige odavama ja kõige kallima ning valima kuldse kesktee. Lennupileti valimisel võib see väljenduda nii, et valime keskmiselt paindliku reisijaklassi. Enne otsuse tegemist mõtle, miks Sa seda eelistad. Kas selle tingimused erinevad oluliselt odavamatest piletitest? Või tasuks investeerida hoopis kallimasse piletisse ja nii värskemana kohale jõuda.

„Viimased kolm kohta!“, „Soodusmüük lõppeb täna!“ – just sellised teated rõhuvad nappusele (scarcity). Meile tundub, et peame kiiresti reageerima, vastasel korral jääme ilma või maksame mõttetult kõrget hinda. See võib ka tõsi olla, aga veelgi tõenäolisem on, et kiirustades teeme valiku, mis rahulikult analüüsides meile kõige kasulikum pole. Seepärast tasub selliseid hoiatusi nähes teadlikult külma närvi hoida ja pakkumisi ratsionaalselt võrrelda.

Ettevaatust hotelli otsides

Käitumisökonoomika uurib, kuidas nügida inimesi neile endile ja ühiskonnale kasulikumas suunas tegutsema. Selle valdkonna teadmisi saab aga kahjuks ka omakasupüüdlikel eesmärkidel ära kasutada. Sellise pahatahtliku nügimise kohta kasutatakse inglise keeles terminit sludge. Eestikeelset vastet sellele ei oskagi pakkuda. Käitumisökonoomika üks rajajaid Richard Thaler selgitab, et pahatahtlikku nügimist on kahte liiki: arukate valikute keeruliseks ja ebamugavaks tegemine ning kahjuliku käitumise julgustamine.

Hotelle vahendavad veebilehed saavad käitumisökonoomika teadmisi kurjalt ära kasutada, kuvades esimesena hotelle, mille tubade broneerimise eest saavad nad suurimat vahendustasu. Halvemal juhul kasutavad nad sellistel ebaeetilistel kaalutlustel ka silti „klientide lemmik“ või nappusele rõhudes „veel 10 inimest vaatavad praegu seda tuba“. Ankurdamist saab ära kasutada näidates algset hinda tegelikust suuremana. „Enne 150 eurot, nüüd kõigest 99“, kuigi tegelikkuses pole see tuba kunagi üle 100 euro maksnud. Algsesse arvu kinni jäädes tundub see aga tõesti soodsa pakkumisena.

Nii lennufirmad kui ka hotellid saavad jätta mainimata või panna ebamugavasse kohta peenes kirjas täiendavad kulud, mis muudavad lõppkokkuvõttes reisi plaanitust märksa kulukamaks. Kui märkame neid alles viimasel hetkel, pärast pikka valimist ja enne viimase kinnituse vajutamist, tundub juba investeeritud aeg olema liiga suur kulu (sunk cost), et enam oma otsust muuta.

Miks reisikindlustus ostmata jääb?

Inimesed on optimistlikud ja näevad ette pigem positiivseid sündmusi. Ebaõnnele üldiselt ei mõelda ja selle tõenäosust allahinnatakse. „Minuga nii ei juhtu“. Seepärast jäetakse ka reisikindlustus ostmata. Halvemal juhul võib see aga tähendada sadade tuhandete eurode suuruseid maksekohustusi meile endile ja lähedastele. Ette oskame näha väiksemaid väljaminekuid, näiteks pagasi kaotamist või telefoni vargust, mille suudaksime tegelikult häda korral ka kindlustuseta kinni maksta. Terviserikke või õnnetuse puhul võivad aga ravikulude arved olla nii kolossaalsed, et nende katmiseks vajame laene või teiste rahalist abi. Liigse enesekindluse tõttu ei suuda me aga ette kujutada, et rännates haigeks jääksime või suusareisil kondid murraksime.

Kas teadsid, et puhkusereisi nautimine sõltub selle eest maksmise viisist?

Kui me kaupu ja teenuseid ostame, tajume tasumise valu. Selle tugevus sõltub makseviisist. Üksnes kaardiga viibates pole seda peaaegu ollagi. Rahatähti sularahas lauale ladudes on aga raskem oma rahast loobuda ja tajume suuremat tasumise valu. On uuritud ka seda, kuidas maksmise aeg ostust saadavat rahuldust mõjutab. Kui reisi eest on makstud ette, antakse puhkuse järel sellele parem hinnang kui siis, kui osa kuludest tuleb maksta pärast reisilt naasmist. Veelgi enam nauditakse puhkust aga siis, kui ettemakstud reisi hinnas sisalduvad ka kõik söögid ja joogid. Nii pole vaja roogi valides eelarvet pidada ja õhtusöögi järel arvet klaarida. Seetõttu tuntakse reisist suuremat naudingut. Tõsi, nii võib ka süüa ja juua rohkem kui tervislik oleks ning kokkuvõttes ei pruugi see rahaliselt parim lahendus olla.

Reisi planeerides oleme õnnelikud

Hollandis uuriti puhkusereisil käimise ja õnne vahelisi seoseid. Uuringus osales kaks rühma, üks neist käis puhkusereisil, teine ei lahkunud kodumaalt. Analüüs näitas, et juba enne reisile minemist olid reisisellid õnnelikumad. Ainuüksi reisi planeerimine tegi nad õnnelikumaks kui teises rühmas olijad. Puhkuse ajal koges osa reisijaist aga puhkusestressi, näiteks reisil esinenud sekelduste või koduigatsuse tõttu. Sellised murelikud seiklejad olid pärast reisi vähem õnnelikud kui reisistressita rännanud inimesed. Viimased olid enda hinnangul koju jäänutest õnnelikumad veel kaheksa nädalat pärast reisilt naasmist. Seega tasub puhkusereis hoolikalt läbi mõelda ja arvutada, et puhkusest rohkem rõõmu tunda ja ka naasmise järel õnnelikum olla.