Kuigi aprillis vähenes nii eksport kokku (ehk koos re-ekspordiga) kui ka Eestis toodetud kaupade eksport (aastases võrdluses vastavalt -1 ja -3%), oli selle põhjuseks väiksem tööpäevade arv (2 päeva) kui eelmise aasta aprillis. Tööpäevade arvuga korrigeerituna (ehk tööpäevas keskmiselt või kui selle aasta aprillis oleks olnud sama palju tööpäevi kui aasta tagasi) kasvas eksport kokku 9% ja Eestis toodetud kaupade eksport 7%. Veel

Tööstussektori tootmismaht kasvas aastases võrdluses 10%, sealhulgas töötleva tööstuse tootmismaht oli 8% ja mäetööstuses 21% suurem ning elektrit toodeti 21% rohkem. Kõige enam panustasid töötleva tööstuse tootmismahu kasvu puidutööstus ja põlevkiviõlitoodete tootmine, samas kui elektroonikatoodete tootmismahtu langus pidurdas töötleva tööstuse tootmismahu kasvu kõige enam. Veel

Eesti päritolu kaupade väljaveo tugev kasv märtsis oli ootuspärane (aastases võrdluses +17%). Tegemist on viimaste aastate kiireima kasvuga. Ekspordikäibe suurenemist toetavad nii tugevnenud välisnõudlus, kui ka ekspordihindade tõus (märtsis aastases võrdluses +7%). Eesti päritolu kaupade ekspordimaht kasvas esialgsete arvestuste järgi 10%. Veel

Tööstustoodangu 15-protsendilisse mahukasvu panustasid märtsis nii töötleva tööstuse, energiatootmise kui ka mäetööstuse tugevad kasvud. Viimati kasvasid tööstustoodangumahud kiiremini ligikaudu 6 aastat tagasi, 2011. aasta augustis. Veel

Eesti tööstuse tootmismahtude kasv hakkas järsult kiirenema juba möödunud aasta suvel ning ka käesoleva aasta esimesel kahel kuul jätkus selle tootmismahtude tugev kasv (veebruaris 9% aastases võrdluses). Tööstussektoris näitasid tugevat kasvu kõik selle harud. Veel

Nii kogu tööstussektori kui ka töötleva tööstuse toodangumaht suurenes jaanuaris aastases võrdluses 7% (tööpäevade arvuga korrigeerimata andmetel suurenes tootmismaht isegi vastavalt 12% ja 13% - käesoleva aasta jaanuaris oli 2 tööpäeva rohkem kui möödunud aasta jaanuaris). Veel