Eesti majandus on heas tasakaalus ning selle „temperatuur“ on mõõdukas

Tõnu Mertsina | 16.10.2018
Balti riigid on täielikult taastunud viimasest majanduslangusest – SKP ületab kriisieelse maksimaalse taseme kõigis kolmes riigis. Eestis toimus see juba kaks aastat tagasi. Kuigi majanduskasv möödus oma tipust juba eelmisel aastal, kasvab see  jätkuvalt üle oma potentsiaalse taseme, tööjõupuudus on süvenenud ja palgakasv on kiire. Kas meie majandused on ikka jätkusuutlikul teel või on nad pigem üle kuumenemas?
Veel

Majapidamiste sundkulud suurenevad

Liis Elmik | 05.10.2018
Tarbimiskorv kallines septembris 3,7%. Kõige rohkem panustas hinnatõusu energia. Tõusid nii elektri, kütte kui mootorikütuste hinnad. Elektri hind oli septembris kümnendiku võrra kõrgem kui aasta tagasi.
Veel

Tarbimine on kiirest palgakasvust hoolimata mõõdukas

Liis Elmik | 28.08.2018
Palgakasvu pidurdumise peamiseks põhjuseks on kõrgem võrdlusbaas aasta tagasi. Statistikaameti andmetel ulatus keskmine brutopalk teises kvartalis 1321 euroni, kerkides aastaga 6,4% protsenti.
Veel

Tööjõupuudus hoogustab palgakasvu

Liis Elmik | 14.08.2018
Hõivatute arv kerkis teises kvartalis märkimisväärselt, 13 000 inimese võrra aastatagusega võrreldes. Suurenes vaid osa-ajaga töötajate arv, seda nii teeninduses kui tööstuses. Hõive tõusis tänu tööpuuduse vähenemisele. Tööturul mitteaktiivsete arv (need on inimesed, kes ei tööta ega otsi aktiivselt tööd) jäi eelmise aasta tasemele.
Veel

Kas Eesti inimeste elatustase on ikka leedukatest viletsam?

Tõnu Mertsina | 22.06.2018
Selle nädala alguses Euroopa Liidu statistikaameti poolt avaldatud andmed näitavad, et Eesti tarbimiskulutused inimese kohta, milles on riikidevahelised hinnaerinevused välja taandatud, olid möödunud aastal 72% EL keskmisest ning meist tahapoole jäid vaid viis riiki. Leedu oli oma 88 protsendiga aga EL riikide keskmiste hulgas. Kuidas on võimalik, et Leedu meist nii kaugel ees on?
Veel

Nafta kallinemine kergitab hindu nii Eestis kui euroalal

Liis Elmik | 07.06.2018
Hinnad tõusid mais 3,0% aastatagusega võrreldes. Hinnatõusu andsid kõige suurema panuse sundkulutused: toit, eluase ja transport. Hinnaindeksit mõjutas oluliselt ka kõrgemate aktsiisimaksude mõjul kallinenud alkohol ja tubakatooted.
Veel