Ajal, mil inimeste majanduslik kindlustunne on tugev, on inimestes elavnenud soov otsida oma raha paigutamiseks alternatiivseid võimalusi. See on omakorda turule toonud lisaks seaduslikele investeerimispakkujatele ka palju ebaausaid mängijaid. Juba ainuüksi sel aastal on Politsei- ja Piirivalveamet registreerinud kokku 107 investeerimiskelmuse juhtumit, mille kogukahju ulatub 1,86 miljoni euroni. Veel

„Lollidelt tulebki raha ära võtta!“, „Kuidas saab üldse nii naiivne olla?“ – selliseid ja veel hullemaid kommentaare võib internetist lugeda, kui kuskil tuleb juttu nn armupettuste ohvriks langenud inimestest. Ometi on reaalsus see, et selliste pettuste ohvriks langevad just arukad, hea haridusega, keskmise või sellest palju kõrgema sissetulekuga inimesed, sest neid petised just otsivadki. Veel

Rahaasjade Teabekeskuse hiljutisest uuringust selgus, et ligi kolmandik elanikkonnast on puutunud kokku internetis või telefoni teel levivate petuskeemidega ning iga kümnes elanik on seetõttu raha kaotanud. Kuidas aga levinud petuskeeme ära tunda ning neist hoiduda? Veel

Ligi kolmandik elanikkonnast on puutunud kokku internetis või telefoni teel levivate petuskeemidega ning iga kümnes Eesti elanik on seetõttu raha kaotanud. Veel

Raha on alati pettureid ligi tõmmanud. Kui 13. sajandil nähti vaeva võltsmüntide vermimisega, siis tänapäeval on raha väljapetmiseks võimalusi rohkem. Viimasel ajal on sagenenud juhtumid, kus inimene tutvub Skype’i teel sümpaatse välismaalasega ja pärast paarinädalast vestlust satub uus online tuttav väidetavasse hädaolukorda ning palub endale raha kanda. Mida peaks aga enne ülekande tegemist silmas pidama? Veel