VÕRDLUS. Kui palju väheneb haiguslehel olles sissetulek erinevates Balti riikides?

Kati Voomets | 09.04.2019
Ootamatu haigestumine võib võtta suure osa pere sissetulekust. Kuna haigushüvitist maksavad erinevatel alustel nii tööandja kui ka haigekassa, võib olla raske hoomata, mida tähendab rahakotile näiteks kahenädalane enda või pereliikme haigestumine.
Veel

Palgakasv on kiire ja laiapõhjaline

Liis Elmik | 01.03.2019
Statistikaameti andmetel ulatus keskmine brutokuupalk 2018. aastal 1310 euroni, kerkides aastaga 7 protsenti. Maksu- ja tolliameti andmetel tõusis mediaanpalk (palk, millest rohkem ja vähem saajaid on võrdselt) samal ajavahemikul 8 protsenti 1006 euroni.
Veel

Eesti majapidamiste finantsseis viimase paari aastakümne tugevaim

Tõnu Mertsina | 27.09.2018
Statistikaameti andmetel tõusis möödunud aastal Eesti majapidamiste säästumäär 12 protsendini nende kasutatava tulu suhtes, mis on viimase 20 aasta tugevaim tulemus (kui jätta välja 2009. kriisiaasta, millega ei saa selgitada majapidamiste finantsseisu tugevust).
Veel

Kus hoida säästetud raha, kuni seda tarvis läheb?

Kati Voomets | 20.09.2018
Ligi veerandil Eesti peredest puuduvad säästud või on need väiksemad kui ühe kuu kulud. Selleks, et tagada enda perele turvatunne ja kaitsta end ootamatuste vastu, on paljud Kogumispäeviku grupi liikmed endale eesmärgiks võtnud säästmise ja seeläbi rahapuhvri tekitamise. Kus aga hoida säästetud raha?
Veel

Uuring: kolmandik Eesti elanikest peab end keskklassi kuuluvaks

Kati Voomets | 12.09.2018
Ligi kolmandik Eesti elanikest peab end keskklassi kuuluvaks. Keskklassi iseloomustavateks tunnusteks peetakse eelkõige isikliku eluaseme omamist ja lisakulutuste tegemise võimalust pärast igakuiste vajalike ostude tegemist ja arvete maksmist. Keskklassi kuuluvaks võib uuringus osalenute arvates pidada inimest, kelle igakuine netosissetulek jääb vahemikku 1450-2200 eurot.
Veel

Kas Eesti inimeste elatustase on ikka leedukatest viletsam?

Tõnu Mertsina | 22.06.2018
Selle nädala alguses Euroopa Liidu statistikaameti poolt avaldatud andmed näitavad, et Eesti tarbimiskulutused inimese kohta, milles on riikidevahelised hinnaerinevused välja taandatud, olid möödunud aastal 72% EL keskmisest ning meist tahapoole jäid vaid viis riiki. Leedu oli oma 88 protsendiga aga EL riikide keskmiste hulgas. Kuidas on võimalik, et Leedu meist nii kaugel ees on?
Veel
Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kui jätkate veebilehe sirvimist või vajutate „Jah, nõustun“ ikooni, siis nõustute küpsiste kasutamisega. Teil on võimalik loobuda antud nõusolekust igal ajal, muutes kasutatava seadme seadistusi ja kustutades salvestatud küpsiseid. Tutvuge ka meie meie küpsiste kasutamise eeskirjaga..