Eestis toodetud kaupade ekspordikasv oli novembris jätkuvalt tugev – aastases võrdluses 22%. Ligikaudu 44% ekspordikasvust tuli kahest kaubagrupist – õlitoodetest (sealhulgas põlevkiviõlitoodetest) ja mobiilsideseadmetest. Veel

Balti riigid on täielikult taastunud viimasest majanduslangusest – SKP ületab kriisieelse maksimaalse taseme kõigis kolmes riigis. Eestis toimus see juba kaks aastat tagasi. Kuigi majanduskasv möödus oma tipust juba eelmisel aastal, kasvab see  jätkuvalt üle oma potentsiaalse taseme, tööjõupuudus on süvenenud ja palgakasv on kiire. Kas meie majandused on ikka jätkusuutlikul teel või on nad pigem üle kuumenemas? Veel

Ettevõtetesektori kogukasum jätkas teises kvartalis langust ning see on selle aasta esimese poolaastaga vähenenud 9%. Osaliselt on sellise languse taga möödunudaastane kõrgem võrdlusbaas – siis tegi ettevõtetesektori kogukasum tugeva hüppe üles. Veel

Vaatamata ettevõtete käibe tugevale kasvule (8%), vähenes nende kogukasum käesoleva aasta esimeses kvartalis 5%. Möödunud aastal tegi ettevõtetesektori kasum küll tugeva hüppe üles, kuid pikemas ajavõrdluses mingit eriliselt kõrgemat baasefekti ei tekkinud. Esialgsete arvestuste järgi saab kasumi languse peamiseks põhjuseks tuua tööjõukulude jätkuvalt kiire kasvu, mistõttu nende osakaal käibes püsib juba pikemat aega väga kõrgel tasemel (14,4%). Veel

Tööjõu tootlikkuse kasv on pikemas tagasivaates aeglustunud, mille taga on olnud ühest küljest nõrgemast nõudlusest tingitud aeglasem tootmismahu kasv ja väiksemad investeeringud. Madalam tootlikkuse kasv aga pidurdab majanduskasvu. Veel

Pärast kaheaastast langust suurenes möödunud aastal ettevõtetesektori kogukasum 5%. Seda toetas tugev käibekasv (10%). Kiirenenud käibekasvu taga olid aga omakorda suurenenud sise- ja välisnõudlus ning hindade kasv. Veel