Kuidas mõjutab tehnoloogia areng tööturgu?

Kuidas mõjutab tehnoloogia areng tööturgu?

Kati Voomets 16.10.2018

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus esitles hiljaaegu uuringutulemusi, mille järgi Eesti elanike arvates ei mõjuta tehnoloogia areng nende ametikoha püsimajäämist. Vaid 6% vastanutest arvas, et uute tehnoloogiate mõju nende ametile avaldub juba lähiaastatel ning 20% usub, et see mõju avaldub viie aasta pärast. Rahaasjade Teabekeskus korraldas vestlusringi, kus arutleti uuringutulemuste valguses selle üle, kuidas tehnoloogia areng mõjutab ametikohti, millised on tuleviku töökohad ning vajalikud kompetentsid.

Töökohtade automatiseerimine toimub pikkamööda, kuid järjekindlalt

Uuringust selgus, et 68% Eesti elanikest arvab, et uute tehnoloogiate kasutuselevõtmise ja automatiseerimisega kaovad peagi paljud ametikohad, kuid samas ollakse kindel, et nende endi ametikohta tehnoloogia areng ei mõjuta. Vestlusringis osalenud Kutsekoja juhatuse liikme Tiia Randma sõnul on automatiseerimine toimunud tasahilju ja see võib olla põhjuseks, miks inimesed seda ei märka ja arvavad, et tehnoloogia nende töökohti mõjutama ei hakka. Omniva personalijuht Lisell Veskimeister tõi näite pakiautomaatidele üleminekust. „Pakiautomaadi teenus on kasutusel olnud juba seitse aastat ning praegu me ei kujuta ette, et pakiautomaate ei oleks. See näitab, kui kiiresti uuendused omaks võetakse ja nendega harjutakse,“ selgitas ta.

Palgaralli kiirendab tehnoloogiate kasutuselevõttu

Kutsekoja juhatuse liikme Tiia Randma sõnul ei ole küsimus kas, vaid millal tehnoloogia võtab töökohad üle. Randma tõi välja, et enam kui 60% ametikohtadest on sellised, kus on võimalik kolmandik tegevustest automatiseerida.

Balbiino tootmis- ja tehnikadirektor Martin Visnapuu kinnitas samuti, et tehnoloogiate kasutuselevõttu kiirendab tööjõupuudus ja sellest tulenev palgaralli. „Tööprotsesside automatiseerimine tähendab alati tööandjale investeeringut ning seda võidakse edasi lükata seni, kuni ühel hetkel on otstarbekas see investeering teha ja tehnoloogiatele üle minna, sest tööjõud on liiga kalliks läinud. Palgaralli kindlasti kiirendab ettevõtetes automatiseerimise protsessi. Kui töökäsi ei ole, siis peavad masinad töö ära tegema,“ rääkis Visnapuu. Samas tõi ta välja, et automatiseerimine ei vähenda tööjõukulu nii suurel määral nagu mõnikord loodetakse. „Automatiseerimine ei tähenda alati, et tekib meeletu kokkuhoid tööjõukuludelt, vaid hoopiski mõni lihtsam ja odavam tööjõud asendub kallimaga, kuna automatiseerimise tingib hoopis protsesside stabiilsuse ja kvaliteedi tõusu vajadus,“ selgitas Visnapuu.

Automatiseerimine toimub kiiremini sellistel ametikohtadel, kus on palju rutiinseid tegevusi

Uuringust selgus, et kaubanduse ja teeninduse valdkonnas on kõige rohkem ehk ligikaudu 40% neid inimesi, kelle arvates on tehnoloogia juba asendanud või asendamas järgnevatel aastatel nende ametikohti. Randma sõnul toimub automatiseerimine kiiremini sellistel ametikohtadel, kus on rohkelt rutiinseid tegevusi.

Küsitluses osalenute arvates võivad järgmise kümne aasta jooksul automatiseeritud tööprotsessid, robotid ja tehisintellekt täielikult asendada töötajad, kes tegelevad andmeanalüüsi ja programmeerimisega. Ebatõenäoliseks peetakse seda, et tehnoloogia on võimeline asendama neid, kelle töö on seotud meditsiini, inimeste suhete, motiveerimise, loominguga või laste mõistmisega. „Ekslikult arvatakse, et mõnda valdkonda tehnoloogia areng nii jõuliselt ei mõjuta. Näiteks meditsiin, kuid tegelikult toimub ka seal tehnoloogia kasutuselevõtt. Samas ei tähenda see, et tehnoloogia saaks inimesi täielikult asendada. Patsient ise ei oska seda tehnikat kasutada,“ rääkis Randma.

Veskimeistri sõnul kardetakse tehnoloogiat asjatult, sest inimeste asendamine täielikult kõikidel ametikohtadel ei ole võimalik. „Kuigi Omnivas on juba seitse aastat pakiautomaadid kasutusel, ei ole kullerteenus kuhugile kadunud. Kulleritöö sisu on küll muutunud,“ tõdes ta.

Tööturg nõuab kiiret kohanemist

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse esitletud uuringust selgus, et üle poolte vastanutest plaanib oma konkurentsivõime parandamiseks omandada uusi oskusi ning kümnendik vastanutest on juba alustanud õpinguid uute oskuste omandamiseks. Üle kolmandiku küsitletutest on karjääri jooksul asunud tööle valdkonnas, mis nõuab neilt uute oskuste õppimist, ning kolmandik on valmis asuma ametikohale, mis eeldab uusi oskusi.

„Enam ei ole tööle saamisel vaja nii suurt pagasit kogemuste mõttes, vaid oluline on soov õppida ja areneda,“ rääkis Visnapuu. Veskimeistri sõnul on oluline, et tööandja tööprotsesside automatiseerimisele üleminekul toetaks töötaja õppimist. „Uued tööviisid ja -vahendid nõuavad töötajate kvalifikatsiooni tõstmist. Koolitamine ja õppimine on seejuures väga olulised. Õppimine tähendab mugavustsoonist välja tulemist ning töötaja vajab nii tööandja kui ka kolleegide tuge,“ selgitas Veskimeister.

 

Uuringutulemuste tutvustust ja sellele järgnenud vestlusringi saab järgi vaadata SIIT.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kui jätkate veebilehe sirvimist või vajutate „Jah, nõustun“ ikooni, siis nõustute küpsiste kasutamisega. Teil on võimalik loobuda antud nõusolekust igal ajal, muutes kasutatava seadme seadistusi ja kustutades salvestatud küpsiseid. Tutvuge ka meie meie küpsiste kasutamise eeskirjaga..