Peter Hermanrud: Euroopa majandus on praegu väga tugev

Taivo Paju Taivo Paju 11.05.2017

Enam kui kümme aastat Norra parimaks finantsturgude analüütikuks tunnistatud Swedbanki strateeg Peter Hermanrud ütles Swedbanki privaatpanganduse kevadseminaril, et uus reaalsus on käes: Euroopa majandusel läheb taas hästi. Küsimärgiga on hoopis see, mis saab USA väärtpaberiturust ja sealsest majandusest tervikuna.

Peter Hermanrudi meelest on kõige põletavam küsimus USA aktsiaturu tulevik. USA aktsiahinnad on rekordkõrgetel tasemetel, kuid võttes aluseks Robert Shilleri loodud tsükliliselt kohandatud hinna ja kasumi suhte (CAPE) mõõdiku, on olukord analüütikute hinnangul hirmutav. Shilleri P/E hindamismeetod andis 2017. aasta märtsis S&P 500 aktsiatel tulemuseks 29,8. See näitaja on olnud kõrgem vaid 1929. aasta suure börsikrahhi, 2000. aasta tehnoloogiamulli lõhkemise ja 2007. aasta maailma finantskriisi eelsel ajal. Hermanrudi meelest on USA aktsiad praegu ülehinnatud.

Hermanrud lisas samas, et õnneks on olukord Euroopa turgudel parem, sest vastav näitaja Euroopas ehk CAPE Europe on 17,1. Samas võivad meilgi asjad halvemaks minna, iseäranis siis, kui Ameerika turud kokku kukuvad. Ta spekuleerib, et kui USA läheb aeglast langusteed, mitte ei toimu järsku majanduse jahenemist, võivad Euroopa aktsiad sellisel juhul püsida tugevana. „Pikemas perspektiivis oleksin siiski ettevaatlik ja ei paneks liiga palju raha aktsiatesse,” ütles ta teema kokkuvõtteks.

Mis puudutab maailma majandust, on Hermanrud üldjoontes positiivne. Euroopa majandus on tema hinnangul praegu väga tugev ja positiivsed arengud jätkuvad kogu 2017. aasta jooksul. Maailma suuruselt teise majandusega riigis Hiinas on majanduskasv küll nõrk, kuid sellele vaatamata on Hermanrud selle riigi väljavaate osas positiivne. Hiina tõusu toetab rekordiliselt kõrge kinnisvara müük ja palgatasemete tõus. Samuti on turgudele hea uudis see, et hiinlased ostavad järjest rohkem maju, mis omakorda tõstab ehitustooraine turu nõudlust. „Hiina on praegu nõrk lüli maailma majanduses, ent olen nende suhtes siiski optimistlik,” ütles ta.

Norra ettevõtted kosumas

Norra majanduse eripära tõttu on Oslo börs üks suuremaid nafta- ja energiasektori ning laevandusettevõtete osakaaluga börse maailmas. Norra börsiettevõtetest rääkides ütles Hermanrud, et nende kasumlikkus on praegu 2002. aasta tasemel, sest valdkonnasisene pakkumine on üle maailma olnud väga kõrge. Hinnatasemelt põhjas olnud Norra ettevõtted näitavad viimasel ajal siiski paranemistendentsi. Näiteks puistlasti aktsiad (dry bulk) on alates veebruarist tõusnud 25-30%, samas on 2010. aasta tasemetega võrreldes palju tõusuruumi.

Heas nimekirjas on Hermanrudi silmis ka alumiiniumisektori aktsiad, mille hinnad on Oslo börsil viimase kaheksa kuuga kahekordistunud. Põhjus on lihtne: maailma majandus kosub, toodetakse rohkem autosid ja lennukeid ning nõudlus tooraine järele kasvab. Vaatamata juba toimunud kiirele kosumisele näeb Hermanrud selles sektoris veelgi arenemisruumi. Ka teised tsüklilised aktsiad (cyclical shares ehk need aktsiad, mis on tugevalt seotud üldise majandusliku olukorraga) jätkavad tema hinnangul rallimist.

Norra aktsiaturust rääkides on Hermanrudi meelest siiski kõige suurem küsimus see, kas järgmine krahh on ukse ees. Ajaloomuster näitab, et Oslo börsiindeks OSEBX on langenud 50% iga viie aasta tagant ja järgmine langusaeg on peagi käes.

Tooraineturul läheb Hermanrudi hinnangul samuti hästi, ainsa erandina on küsimärgi all nafta kui väga olulise tooraine turg. Vaatamata elektriautode
võidukäigule kasvab nõudlus nafta järele maailmas endiselt iga aasta. Mõned aastad tagasi valitses naftaturul ületootmine, kuid olukord tasakaalustus pärast OPECi otsust tootmist vähendada.

Praegu jääb tootmise maht isegi nõudlusele alla ning naftafirmad vähendavad olemasolevaid varusid. Seega peaks nafta maailmaturuhind tootjatele paranema, kui just ei tule suuri mõjutusi USAst, kus kildanafta tootmises on toimunud järsk hüpe. „Ameerika kildanafta toodang on nii suur, et turg on varsti üle ujutatud. Seetõttu ma ei ole naftaturu arengute suhtes väga positiivne,” rääkis Hermanrud.

Intressimäärad tõusuteel

Intressimäärad, mis on olnud rekordmadalal, peaksid varsi tõusma, sest Hermanrudi sõnul kehtib tavaliselt muster, et kui suureneb inflatsioon, teevad seda ka intressimäärad. Inflatsiooniks annab tugeva surve näiteks USA töötuse väga madal tase, sest ettevõtetel on surve rohkem palka maksta, et häid töötajaid saada. Kuigi palgad tõusevad ja tootlikkus mitte, kallineb palgakulu määr (wage cost per unit) tunduvalt. Juhul kui USA president Donald Trump hakkab ellu viima protektsionismi poliitikat, tähendab seegi suuremat survet inflatsioonile. „See olukord, et on hästi madalad intressimäärad, ei saa kesta,” ütles norrakas.

Kuhu siis investeerida, kui intressimäärad tõusevad? Hermanrudi meelest on võitjad sellises olukorras pigem tsüklilised aktsiad ja pangad. Ta soovitab vältida neid aktsiaid, mis on intressimääradele tundlikud, sh nn esmatarbekaupade tootjate aktsiad ehk consumer staples, näiteks toidainetööstus, kodukaubad jm, aga ka telekomiettevõtted ja kinnisvarasektor.

Kinnisvarasektori tulevik teeb Hermanrudile muret ka Norras, sest hinnad on hirmutavalt kõrgele tõusnud ning mitte kunagi ei ole nii palju kinnisvara müügis olnud kui praegu.

 

Artikkel ilmus Swedbanki privaatpanganduse ajakirja Fookus numbris 1/2017.