Tuntuimad tammed Eesti kultuuriloos

Tuntuimad tammed Eesti kultuuriloos

Maarja Karmin 14.03.2018

Tamme peetakse Eestis kuninglikuks puuliigiks. Ta on jõu ja võimsuse sümbol ning seetõttu pole ka mingi ime, et just see puu on end Eesti kultuuriajalukku kirjutanud.

Rahvasuu räägib, et tammepuu eluiga võib kesta kuni tuhat aastat. Räägitakse, et esimesed 300 aastat kasvatab tamm kõrgust, järgmised 300 aastat jämedust ning siis seisab järgmised 300 aastat muutumatult. Kuid see on siiski rahvajutt ja peab tõdema, et senimaani ei ole Eestis mitte ühtegi tuhandeaastast tammepuud leitud. Eestis kasvavatest tammepuudest on vanimad umbes 700-aastased.

Meie rahvuseepose „Kalevipoja“ mitmeski peatükis on tammepuul tähtis roll. Kõigist neist jookseb läbi sarnane teema – tamm on suur ja tugev puu, mida ainult üksikud mehed suudavad maha raiuda. Ka Kalevite kodutalu asus Taara tammemetsa ääres.

Rahvuseepose kuuendas loos lauldakse, kuidas istutatakse tamm ühe ja teise perekonnaliikme iluks, kuid see ei hakka kasvama. Alles siis, kui tamm peiu iluks istutatakse, hakkab tamm sirguma ning sirgub koguni nii võimsalt, et tõuseb taevasse ja oksad poevad pilvedesse. Tamm tahab lõhkuda taevast, oksad pilvi pillutada. Päike ei saa enam paista, kuu kumada ja tähed särada. Kõik mõistavad, et niisugune looduse takistamine vajab kõrvaldamist. Hakatakse otsima tamme raiujat, aga ei leita – ühegi inimese jõud ei ulata tamme raiumiseks. Viimaks raiub tamme väike mees merest tänu oma nutikusele ja taibukusele.

Ükskord tahtis Kalevipoeg maailma otsa sõita ja palus Olevipojal endale tammest laeva teha. Kuid vajalik tammepuu oli liiga suur, et seda maha raiuda, mille peale toodi kohale mehi Turjamaalt ja sõnatarku Soomemaalt. Kohaletulnud mehed soovitasid ehitada laeva rauast, kuid Kalevipoeg lasi selle teha hoopis hõbedast ja pani oma uhke laeva nimeks „Lennuk“.

Võib lausa väita, et tamm on oma majesteetliku väljanägemise tõttu leidnud kasutamist ka kujutatavas kunstis. Näiteks kujutab Eduard Wiiralt oma tippteoses „Viljandi maastik“ (1943) Viljandi maakonnas Vana-Võidu külas asuvat Tamme-Koori tamme, mida nüüd on hakatud nimetama ka lihtsalt Viiralti tammeks. Oma teoses väljendab Wiiralt oma kiindumust kodumaa vastu ja mõtiskleb selle saatuse üle. Wiiralti kujutatud tamm sümboliseerib justkui Eestimaad, millest on üle käinud nii palju torme, kuid mis on püsinud sajandeid ja püsib ka edaspidi.

Tähistamaks meie riigi 100. sünnipäeva, on Swedbank ühinenud Riigikantselei algatusega Eesti 100 tamme. Paneme maikuus mulda oma tammed ja kingime Eestile midagi, mis jääb kestma aastakümneteks. Igal nädalal toome Sinu ette ühe huvitava loo sellest, millist rolli on tamm Eesti rahva ja kultuuri kujunemise loos mänginud. #kasvamekoos.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kui jätkate veebilehe sirvimist või vajutate „Jah, nõustun“ ikooni, siis nõustute küpsiste kasutamisega. Teil on võimalik loobuda antud nõusolekust igal ajal, muutes kasutatava seadme seadistusi ja kustutades salvestatud küpsiseid. Tutvuge ka meie meie küpsiste kasutamise eeskirjaga..