Vanemaealiste päralt on tulevik (podcast)

Tõnu Mertsina 24.07.2017

Kui praegu moodustavad üle 65-aastased inimesed Eesti elanikkonnast ligikaudu viiendiku, siis Statistikaameti pikaajalise prognoosi järgi suureneb nende osakaal 20 aastaga enam kui veerandini. Sarnane trend on paljudes teisteski riikides, kuid eriti puudutab see arenenud tööstusriike. Viimaste aastate suur immigratsioonilaine Euroopas muudab küll rahvastiku vanuselist struktuuri, kuid paljudes riikides jääb vanemaealiste inimeste osakaalu tõus kestma.

Mõistagi mõjutab see majanduse toimimist. Koos vanemaealiste inimeste osakaalu tõusuga, on Eestis vähenemas noorte inimeste arv ja nende osakaal rahvastikus. See tähendab, et juba pikemat aega on meie tööturule sisenenud vähem inimesi, kui sealt lahkunud on. Mis omakorda tähendab tööealise inimese kohta ülalpeetavate arvu suurenemist. Kui 2006. aastal oli mittetööealiste inimeste osakaal 47% tööealistest, siis eelmisel aastal oli see juba 54% ehk üle poole. See avaldab üha suuremat survet riigi eelarvele, eelkõige tervishoiukulutustele.

Eesti vanemaealiste tööhõivemäär on tublisti üle Euroopa Liidu keskmise

Samas on viimastel aastatel tööturule sisenenud üha rohkem pensioniealisi inimesi ning näiteks üle 65-aastaste inimeste tööhõivemäär on kerkinud taasiseseisvumisaja kõrgeimale tasemele. Eesti 65+ vanuste inimeste tööhõivemäär oli möödunud aastal tublisti üle Euroopa Liidu keskmise (vastavalt 13% ja 6% oma vanuserühmast ehk üle 65-aastastest inimestest). Eesti vastav näitaja oli ka EL kõrgeim. Nii saabki öelda, et viimastel aastatel panustavad vanemaealised inimesed üha rohkem Eesti majanduskasvu. Vanemaealiste inimeste tööturule sisenemise teeb lihtsamaks Eestis süvenev tööjõunappus. Samuti on suureneva tööhõive numbri taga tasapisi kerkiv pensioniiga.

Vanemaealiste sissetulek on kiiresti suurenenud

Üldjuhul on 65+ inimeste keskmine kasutatav puhastulu (see on raha, mis jääb pensionidest ja pärast makse palgast kätte tarbimiseks, säästmiseks ja investeerimiseks) suurenenud viimase 10 aastaga ligikaudu 2,5 korda. See on suurusjärgus samasugune tempo, nagu keskmisel tööealisel elanikkonnal (vanuses 16-64). Kui ülemöödunud aastal moodustas Eesti 65+ inimeste kasutatav puhastulu Soome samasugusest näitajast ligikaudu poole, siis 10 aastat tagasi oli see vaid 30%. Seega on Eesti vanemaealiste netosissetulek üsna kiiresti Soome omale lähemale jõudnud. Võrdluseks, Eesti keskmise tööealise inimese netosissetulek moodustab praegu ligikaudu 40% Soome vastavast näitajast. Võib öelda, et Eestis on keskmist vanaduspensioni tõstetud ligikaudu samas tempos keskmise palgaga (viimase 10 aastaga on nii vanaduspension kui ka palk suurenenud 2 korda, viimase 20 aastaga aga ligikaudu 6 korda). Kuigi vanaduspension moodustab vaid kolmandiku keskmisest palgast, on selline tõus koos töö eest saadud täiendava sissetulekuga parandanud pensioniealiste inimeste ostujõudu.

Vanemaealiste inimeste osakaalu tõus mõjutab tarbimist ja säästmist

Vanemaealiste inimeste osakaalu tõus rahvastikust mõjutab majandust väga mitmel moel. Kui jätta välja mõju tervishoiuteenustele ja ravimite müügile, siis hakkab see üha enam mõjutama üldist tarbimist ja säästmist. Üldiselt tarbivad ja investeerivad vanemaealised inimesed vähem ning vaatamata oma tagasihoidlikumale sissetulekule säästavad rohkem. See piirab pikas ettevaates maailmas laenunõudlust ja samuti hoiab sellega laenuintresse madalamal või siis, vähemalt pidurdab nende kiiremat kasvu. Samas on vanemaealistel väiksemad laenukohustused, mis tähendab väiksemat riski majanduses.

Uued kaubad ja teenused aitavad vanemaealisi ja arvestavad üha rohkem nendega

Vanemaealised mõjutavad üha rohkem äritegevust. Aga ka vastupidi – uued kaubad ja teenused aitavad vanemaealistel paremini oma eluga toime tulla. Olgu selleks siis näiteks uuendused autotööstuses, mis võimaldavad märgatavalt lihtsamalt ja ohutumalt autot juhtida või e-kaubanduses, mis lubab kodust lahkumata tellida koju endale kasvõi toiduaineid, rääkimata tööstuskaupadest ja ravimitest. Mõistagi eeldab see interneti olemasolu ja nutiseadmete kasutamise oskust. Nutiseadmed võimaldavad paindlikkust ka uudiste lugemisel-vaatamisel ning miks ka mitte, teksti suurendamisel mugavamaks lugemiseks. Vanemaealiste inimeste osakaalu kasv ning nende suurem osalemine tööturul on väljakutse haridussüsteemile. Nimelt on üha enam tarvis arvestada elukestva õppega, kuna maailm muutub kiiresti ja seetõttu nii koolis õpitu kui varasem töökogemus ei pruugi enam tänapäeva sobida.

Tõnu Mertsina käis 30. augustil 2017 Kuku Raadio majandussaates “Buum” rääkimas lähemalt sellest, kuidas mõjutab suurenev vanemaealiste inimeste osakaal rahvastikus majanduse toimimist. Uudisteplokis tuli Swedbanki värske majandusprognoosi valguses juttu Eesti ja maailma majanduse väljavaadetest. Samuti uuriti, millised ettevõtted peavad noorte tarbimisharjumuste muutudes oma ärimudelit ja tootevalikut muutma. Saadet saab järelkuulata siin: http://podcast.kuku.postimees.ee/podcast/buum-2017-08-30/

Artikkel ilmus ajakirja 60+ juulinumbris