Meedia omab suurt jõudu pensionihoiakute kujundamises

Meedia omab suurt jõudu pensionihoiakute kujundamises

Kaire Peik 01.03.2018

Kui sõber ütleb sulle, et investeeris kolmandasse sambasse, sest see on ainuõige tegu, kas usud teda? Või usud hoopis ajaleheartiklit, kus sõltumatu ajakirjanik on välja toonud, miks peaks oma pensionifondi valikusse süvenema? Või kuulaksid kõige parema meelega finantseksperti?

Viisime läbi pensioniteemalise uuringu, millest selgus, et suurel osal inimestest mõjutab hoiakut Eesti pensionisüsteemi eelkõige meedia. Eriti olulist rolli mängib meedias olev info (61%) õpilaste ja üliõpilaste puhul. Noorte arvamuse kujundamisel on oluline roll ka sõpradel ja pereliikmetel.

Kui arvatakse, et noored meediat ei jälgi, siis uuring näitas, et just meediast saadakse informatsiooni, mis aitab noortel oma arvamusi pensionist kujundada.

Ekspertide nõuanded

Paljud uuringus osalejad tõid välja, et ka finantsekspertide arvamused ja sõnavõtud aitavad neil hoiakut kujundada. Eriti oluline on see 18-24-aastaste vanuserühmas. Selles vahemikus oli kõige vähem ka neid, kes arvasid, et nende arvamust ei suuda mitte keegi mõjutada.

Kindlasti mõjutab noorte meelsust lisaks meedias ja ekspertide poolt räägitavale  ka see, kui  nad näevad oma vanavanemate pealt, millist elu võimaldab tänane pension.  Seepärast ehk mõistavad nad ka seda, et soovitud elustandardi säilistamiseks pensionieas, ei saa ainult I ja II sambale loota vaid tuleb täiendavalt säästa. Nooremad inimesed mõtlevad aina rohkem tulevikule ja investeerivad ka näiteks kolmandasse sambasse aasta-aastalt rohkem. Samuti tunnevad nad oma II samba käekäigu vastu rohkem huvi, kui näiteks 4-5 aastat tagasi.

Üldine tendents on siiski see, et mida kõrgemaks kasvas vanus, seda enam olid inimesed veendunud, et neil on välja kujunenud oma arvamus, mida kellelgi teisel on keeruline mõjutada. Just 50-64-aastased küsitletud olid kõige veendunumad, et nende arvamust ei suuda keegi muuta.

Nõuandeid küll kuulatakse aga ei astuta konkreetseid samme

Uuringust selgus ka tõsiasi, et suur osa Eesti inimesi ei oska jätkuvalt hinnata, milline saab nende sissetulek pensionieas olema. Üle poolte vastanutest omas II pensionisammast ja pensioniks täiendava kogumise peale mõtles, kuid polnud selle jaoks veel midagi teinud, iga viies vastaja.

Pensionipõlves loodetakse jätkuvalt kinnisvara ja laste peale. Paljud on küll teadvustanud, et pensionid saavad olema väiksed, kuid konkreetseid samme oma tuleviku kindlustamiseks pole veel tehtud. Noorte osas oleme küll positiivsed – peaaegu pooled kuni 24-aastastest vastanutest ei olnud veel oma tuleviku kindlustamisega tegelema hakanud, aga mõtlevad sellele. Loodame vaid , et niipea, kui nad  on koolid lõpetanud ja tööle asunud, hakkavad ka tegutsema.

Uuringu viis Swedbanki tellimusel läbi Turu-uuringute AS. Kokku küsitleti 954 Eesti elanikku vanuses üle 18 aasta.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kui jätkate veebilehe sirvimist või vajutate „Jah, nõustun“ ikooni, siis nõustute küpsiste kasutamisega. Teil on võimalik loobuda antud nõusolekust igal ajal, muutes kasutatava seadme seadistusi ja kustutades salvestatud küpsiseid. Tutvuge ka meie meie küpsiste kasutamise eeskirjaga..